"On ju lihtne arvutada valemi järgi ringi ümbermõõt paberil, kui aga on näha, kuidas robot selle arvutamise peale ruudu või ringi põrandal ära sõidab, muutub matemaatika tajutavaks ja katsutavaks," räägib linnalt raestipendiumi saanud Tallinna ülikooli nooremteadur Janika Leoste.

Leoste tahab õpetajate robootikaõpetajana tuua matemaatikatundi rohkem elevust ja loovust. “Matemaatikaõpetajad üle maailma kurdavad, et lastel napib matemaatika vastu huvi,” ütles Leoste. “Huvi aga pole sellepärast, et matemaatika on väga abstraktne. Me õpime valemeid, aga puuduvad näited selle päris elus rakenduse kohta. Lapsed tihti isegi ei süüvi sellesse, vaid õpivad valemid lihtsalt pähe.”

Leoste uurib, kuidas matemaatika nähtavamaks muuta. “Püüame matemaatikat õpetada lastele arusaadavas keeles ja vormis,” lausus ta. “Näiteks võime roboti abil näidata, mismoodi isejuhtiv auto pargib täpselt parkimisplatsile ja kuidas selleks on kindlasti vaja matemaatikat. Või saame näidata, kuidas tekib geomeetrilise kujundi ümbermõõt. On ju lihtne arvutada valemi järgi ringi ümbermõõt paberil, kui aga on näha, kuidas robot selle arvutamise peale ruudu või ringi põrandal ära sõidab, muutub matemaatika tajutavaks ja katsutavaks.”

Nii saavad õpilased tulevikus nagu muuseas tunnis ka programmeerimise oskused selgeks. “Selleks aga tuleb õppida robotit programmeerima ehk panna robot seda ringi joonistama,” selgitas teadur. “Töökorraldused robotile eeldavad funktsionaalset lugemisoskust. Robotiga matemaatikat tehes saame ülesannete vastuste asemel pigem töö tulemusi.”

Sellist lähenemist võiksid Leoste arvates kasutada juba algklasside õpetajad. “Robotid ei õpeta, vaid robotid on õppevahendiks,” rääkis praegu robotitega toestatud matemaatikaõppes doktoritööd kirjutav naine. “Pigem võiks öelda, et õpilased õpetavad roboteid. See toob tundi kaasa rohkem suhtlemist, elevust ja liikumist. Tuleb ju liikuvale robotile ka järele minna!”

Leoste doktoritöö uurib, kuidas tuua robotid matemaatikatundi nii, et laste huvi aine vastu kasvaks. “Kui matemaatika muutub tunnis nähtavamaks, muutub ka õpetaja võrdsemaks partneriks, kes lastega arutleb, hüpoteese püstitab ja ka ise juurde õpib,” rääkis Leoste, kelle pilootprojekt kolmandate ja kuuendate klassidega näitas, et selline ainetund vajab ka abiõpetajate tuge. “Koolis on 45-minutilised tunnid, õppekava ja tasemetööd. Kui soovime roboti õppevahendina tuua matemaatikatundi, tekib õpetajal paratamatult küsimus, mis ma välja viskan. Jah, vahenditega õpe on alati aeglasem kui päheõppimine. Minu katsed 67 kooliga näitasid, et õpetajad vajavad roboteid kasutades lisatuge. Kui soovime tehnoloogia koolitundi tuua, on ehk tunnis tulevikus mitu õpetajat.”

Leoste kutsub uudset metoodikat katsetama kõiki huvilistest õpetajaid. “Järgmisel õppeaastal algavas rakendusprojektis võivad osaleda kõik koolid esimesest üheksanda klassini,” mainis ta. “Eesmärk on luua huviliste õpetajatega aasta vältel tunnimaterjalid koostööna. Uuringud on näidanud, et kõige määravam on õpetaja pedagoogiline tunnioskus – kuidas ta oskab tundi läbi viia ja ainet edasi anda. Kui aga robot tekitab võõristust, on selge, et õpetaja end tunnis hästi ei tunne. Soovime anda õpetajaile mitte etteantud tunnimaterjali, vaid oskuse neid ise robomatemaatika tunnikava luua ja matemaatika roboti abiga elama panna. Esimene selline koosloova õppe koolitus algab juba sel kuul.”

Teaduri sõnul on põhiline õpetajate tahe ja soov uudset meetodit proovida. “Pilootprojekt näitas, et lastele see meeldib,” ütles Leoste. “Motivatsioon tõuseb, õpioskused ja sotsiaalsed oskused arenevad. Koostöine õpe peaks saama uutmoodi koolitunni märksõnaks. Ainult klassi ees loengut pidades võib küll 30 õpilasega hakkama saada, aga uudishimuliku ringiliikuva õpilase puhul on vaja rohkem partnerlust. Abiõpetaja või tehnoloog aitabki tagada, et tunnis toimuks õppimine, mitte robotiga mäng. Selline õpivorm paneb lapsed rohkem arutlema ja töö tulemusest huvituma.”

Linn toetas tänavu magistrante ja doktorante kokku 45 000 euroga

• Raestipendiumiga tunnustab linn teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle uurimistöö aitab kaasa linnaelu korraldamisele või soodustab pealinnale vajalikke uuringuid.

• Linn jagab stipendiumitena välja kokku 45 000 eurot aastas, tänavu võtsid raekojas stipendiumi vastu ligi paarkümmend magistranti ja doktoranti.

Õpetajad kogu maailmast tulevad end meile koolitama

“Robotitega varustatus teistes Euroopa riikides pole kuigi kiita,” selgitas Janika Leoste. “Meie ülikoolis käivadvälisdelegatsioonid imestavad nähes, kui suur osa võib robotitel olla loogilise mõtlemise arendamisel. Seega oleme saanud eeskujuks!”

Eesti on saanud robotitega õpetamises maaks, kuhu tulevad õppima õpetajadki. “Progetiigri programm jm toetused on muutnud Eesti väga eesrindlikuks, eri andmeil on meil juba 70-80% koolides-lasteaedades asjakohased tehnikavahendid olemas,” sõnas Leoste. “Robotitega varustatus teistes Euroopa riikides pole kuigi kiita. Meie ülikoolis käivad välisdelegatsioonid imestavad nähes, kui suur osa võib robotitel olla loogilise mõtlemise arendamisel. Seega oleme saanud eeskujuks! Nüüd tulebki tegeleda sellega, kuidas robotid mõtestatult iga õpilaseni viia.”

Samas pole Leoste sugugi seda meelt, et õpilase-õpetaja suhtlus ise peaks robotlikuks muutuma. “Kui meid õpetaks robot, siis õpetaks ta ka meie lapsi olema robot,” mainis ta. “Jah, me võiksime ju minna Jaapanisse õpetavaid humanoidroboteid uurima, kuid kas seda üldse vaja on? Õpetaja ju mitte ainult ei õpeta ainetundi, vaid kasvatab ja annab väärtushinnanguid. Õpetab olema inimene.”