"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
TREND: Omanikud vahetavad plastaknad taas puitakende vastu (0)
27. mai 2019
Meelis Piller

"Kõige hullem on, et renoveerides ei ole võimalik saavutada seda, mille meie esivanemad on meile kultuuripärandina jätnud," rääkis Aivo Välja, üks Kopli puidust kortermaja eeskujulikult korda teinud elanikest. 

Linnaplaneerimise amet andis Tallinna päeval üle tunnustused 2018. aastal eeskujulikult restaureeritud hoonete omanikele, projekteerijatele ja ehitajatele. Restaureeritud hoonetest pälvis tunnustuse näiteks Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli hoone. Kooli direktori Kersti Nigeseni sõnul kestsid  restaureerimistööd pea aasta ja erilist tunnustust väärib hea sisekujunduslahenduse väljatöötamise eest sisearhitekt Tiiu Lõhmus.

Nigesen ütles, et tihti arvatakse, nagu peaks lastele mõeldud sisekujundus olema lapselik, nagu laps ei olekski väärikas. “Tegelikult peavad lapsed kasvama järjepidevuses, nad vajavad rahulikku keskkonda, kus nende oma tegevus väärtustub,” lausus ta. “Ei ole vaja konnasid, parte ja jäneseid täis riputatud seinu. Lastele on tähtis, et ei oleks visuaalset müra, et oleks tasakaal. On palju asju, mida sisekujunduses tuleks järgida.”

Suurimaks väljakutseks peab Nigesen seda, et projekt valmis paar aastat tagasi ja kui lõpuks tööks läks, oli vahepealne aeg andnud palju lisateavet ning oleks soovinud juba muudatusi teha. “Näiteks erivajadusega lastega töötamine esitab ruumidele oma nõuded,” selgitas ta. “Põnev teema on, kuidas ruum tööle hakkab, inglased ütlevad selle kohta klassiruumi organiseerimine. Kuidas ruum on seatud, nii kujunevad ka inimeste suhted. Need hooned õpetavad ja loovad lastele rahu iseenesest, eelnevate põlvkondade töö, mis sinna sisse on pandud, annab kindlasti tulemusi.”

Elanikel kõva tahe taastada

Kopli 38 puidust kortermaja restaureerimise eest tunnustatud Aivo Välja sõnul tegutses nende elamus õnneks nooremapoolsetest omanikest restaureerimisfännide seltskond, kel kõva tahtmine maja algupäraselt taastada. “Maja laudis oli visuaalselt üsna kehvas seisus, aga tegelikult päris hea – ikkagi Eesti ajal ehitatud väga kvaliteetsest materjalist,” rääkis mees. “Kunagi vene ajal oli laudis saanud paksu pruuni värvikihi peale ja hästi säilinud, aga leidusid mõned veekahjustuse kohad ja kõikjal oli vana värv. Maja väljanägemine ei olnud piisavalt kena.”

Kõige rohkem rõõmu valmistas Väljale, et tulemus sai hea ja et majarahvas suutis säilitada väga palju seda originaalset ja vana väärtuslikku, mis majas veel alles oli. “Kaasa arvatud tuulelipp, mis oli suures osas säilinud ja sai nüüd restaureeritud,” mainis ta. “Ja rõõmu valmistab see, et linnavalitsus sellist asja nagu restaureerimine üleüldse toetada võtab. Ilma selle suure peavoolu kohustuseta kõike villa ja penoplastiga katta. Mina ütleks, et restaureerimine on ikkagi väga palju lihtsam ja võib-olla ka odavam kui see, mida nimetatakse renoveerimiseks, kus kistakse kõik maja konstruktsioonid paljaks, et katta need tänapäevase laudisega ja panna ette nüüdisaegsed aknad. Kõige hullem on, et tulemusena ei ole võimalik enam saavutada seda, mille meie esivanemad on meile kultuuripärandina jätnud.”

Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik kutsuski mälestiste, miljööaladel asuvate majade ning väärtuslike ajalooliste hoonete omanikke üles pöörama senisest enam tähelepanu detailidele. “Ajalooliste hoonete taastamine on aeganõudev protsess, milles on väga tähtis osa projekteerimisel ja hilisemal järelevalvel, et hoone väärtust loovad detailid kaduma ei läheks,” ütles Dubovik. “Linnaplaneerimise amet on hoonete omanikke ja restaureerijaid toetanud mitte ainult hea nõuga, vaid andnud ka restaureerimistoetusi.”

Lihtsam kui arvatakse

Välja kinnitusel pole restaureerimine nii keeruline kui inimesed kardavad. “Küsimus on selles, kas me tulemusena säilitame oma kultuuripärandit või tekitame majandusele käivet ja pahnatootjatele kasumit,” rääkis ta. “Üldjuhul saab enamik inimesi, kes väärtuse teema üle kaaluma hakkavad, kindlasti aru, et originaalsel kujul taastatud hoone on oluliselt väärtuslikum kui tänapäevaste materjalidega kaetud hoone, mille algupärane olemus on jäädavalt rikutud.”

Kõige raskem pole Välja hinnangul maja ennistamine ise, vaid sellega kaasnev asjaajamine. “Puudutagu see siis kokkuleppeid ühistus, pangalaenu saamist või hinnapakkumisi,” loetles mees. “Kui läheb töö tegemiseks, siis on juba nii-öelda positiivne programm sisse lülitatud.”

Linnaplaneerimisametis töötav Erja-Liina Raidma nõustab omanikke, kuidas nende miljööaladel asuvat maja sobilikumalt korda teha. Kui muinsuskaitse all olevaid hooneid kaitseb rumala remondi eest seadus, siis pelgalt miljööväärtuslikes piirkondades asuvad vanad majad on suuremas ohus. “Üldiselt on olukord  läinud paremaks, kuid kuna soojustamise surve on väga suur, siis selle tulemusel reaalselt midagi originaalset ei säili,” nentis ta. “See tähendab, et kõik originaal-ne võetakse maha ja ajalooliste puithoonete puhul ei ole tihti võimalik algupärast laudist soojustuse peale tagasi panna. See võib hävida näiteks  eemaldamise käigus. Väga palju tehakse tegelikult algupärase eeskujul koopiana.”

Raha ei maksaks raisata

Soojustama sunnib Raidma hinnangul pidev reklaam ja peale pressivad jutud, kui hea see on. “Tegelikult on see alles viimase kümne aasta teema, me ei tea ju veel, kuidas see vanadele majadele mõjub,” lausus ta. “Buumi aegadel soojustatud majadelt on tulnud juba soojustust maha võtta, sest selle tulemusel on tekkinud kahjustused. Kuhugi hakkab kogunema niiskus ja see tekitab kehva sisekliimat.”

Raidma soovitab teha plaanitavate tööde tasuvusuuringu. “Kui võtad kolmekümneks aastaks laenu, pead arvestama, et need soojustusmaterjalid ei ole tegelikult kavandatudki nii kaua kestma,” selgitas ta. “Ideaaltingimustes, kus materjal ei puutu niiskuse jms tingimustega kokku, on selle säilivus võib-olla 30 aastat. Aga kõik need materjalid, mis me laudise ala paneme, on ajaliselt seotud. See, kui sa lihtsalt oma olemasolevat maja krohvid või värvid, on teine asi. Aga kui sa paigaldad sinna materjalid, mille kestvusaeg on väike, teed selleks tohutuid kulutusi, et ühe või kahe kraadi võrra temperatuuri toas tõsta ja samal ajal hoiad aknaid lahti, sest küttesüsteem ei toimi normaalselt, tundub kohati raharaiskamisena. Kas see tulemus on ikkagi seda väärt, et maksad 30 aastat laenu?”

Üha rohkem on neid, kes soovivad plastaknad taas puitakende vastu vahetada. “Plastakende miljööalale paigaldajaid ikka leidub, aga järjest vähem,” ütles Raidma. “Probleem on nendega, kes on just omale plastaknad ette pannud, aga tahavad hakata projekti kirjutama ning peaksid siis kohe aknad jälle ära vahetama. Samas on aasta-aastalt järjest rohkem neid, kes vahetavad plastikaknad taas puitakende vastu. Selleks saab ka toetust küsida.”

Tunnustuse sai ka parke korrastanud maastikuarhitekt

Parimaks mullu vanalinnas restaureeritud hooneks tunnistati Lai 33. Preemia sai Suurtüki korteriühistu, eeskujuliku restaureerimise eest tunnustati Trust Ehitust. Vanalinnas mullu restaureeritud objektidest tõsteti esile ka Pikk 69, mille võttis ette Hotel Regent Tallinn. Tunnustuse pälvis SA Theatrum Kloostri aida (Vene 14) restaureerimise eest. Linnateater sai tunnustuse Hobuveski eeskujuliku restaureerimise eest.

Eesti Kunstiakadeemia sai preemia uue hoone eeskujuliku restaureerimise ja selle kohandamist eest uuele kasutusele. Algselt tehasehooneks projekteeritud hoone ümberkujundamine haridusasutuse vajadustele oli tõsine väljakutse. Muinsuskaitselise järelevalve eest tunnustati Maris Mändelit ja tema ettevõtet Restklubi OÜ.

Kadriorus asuva ajaloolise korterelamu kordategemise eest tunnustati Weizenbergi 7 ühistut. Halvas seisukorras fassaadid said korda ka Narva mnt 32 hoonel.

Suurepärase töö eest Kitseaia, Toompea lossi juures asuva Kuberneri aia jpt parkide korrastamisel pälvis tunnustuse maastikuarhitekt Kersti Lootus (pildil) ja tema meeskond ettevõttest Lootusprojekt. Suurepärase töö eest vanalinna ja muinsuskaitseala haljasalade loomisel sai tunnustuse Ülle Grišakov ja tema meeskond ettevõttest Kivisilla OÜ.

Tänavu andis linnaplaneerimise amet restaureerimistoetuseks 225 000 eurot. Toetust said 32 taotlejat, suurim toetus oli 20 000 eurot.

Fotonäitust paremini restaureeritud majadest näeb Vabaduse väljaku tunnelis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.