Eesti mererannad on jätkuvalt prügised, kõige rohkem vedeleb rannas plastist pudelikorke ja kaasi ning toidupakendeid.
Eesti mererannad on jätkuvalt prügised, kuid võrreldes 2012. aastaga on prügikogused seiratavates randades poole võrra kahanenud, selgub MTÜ Hoia Eesti Merd läbi viidava seire tulemustest, edastas keskkonnaministeerium MTÜ uuris aastatel 2017-2018 rannaprügi koguseid ja koostist kümnel rannal üle Eesti. Kokku on neis kohtades kestnud seire nüüdseks seitse aastat.
Kui 2012. aastal oli prügiesemeid 100 meetri pikkuse rannalõigu kohta umbes 80, siis 2018. aastal keskmiselt 40. Kasvutrendi näitab plastprügi osakaal meie randades – kui varasemalt on plastprügi osatähtsus olnud 54, siis viimasel kahel aastal on see tõusnud 66 protsendile.
Kõige enam vedeleb rannas plastist pudelikorke ja kaasi ning toidupakendeid, vastavalt 13,8 ja 10,4 protsenti.
Võrreldes muude Läänemere-äärsete piirkondadega on Eesti randades suurem klaas- ja keraamikaesemete osakaal rannaprügis. Mujal on plastmaterjali kõrval rannaprügis teisel kohal tavaliselt metall, mis meil on materjalidest kolmandal kohal ja moodustab rannaprügist üheksa protsenti.
Seega moodustavad 86 protsenti Eesti rannaprügis plast, klaas ja keraamika ning metall.
MTÜ Hoia Eesti Merd programmijuhi Marek Pressi sõnul rannaprügi koguste olulist vähenemist viimase viie aasta jooksul märgata ei ole ning prügi kogused on püsinud suhteliselt stabiilsena. Samas koostöö kohalike omavalitsustega, mille territooriumil seiret tehakse, on suurendanud tähelepanu randade heakorrale, parandanud jäätmete kogumise infrastruktuuri ning viinud rannaprügi koguste mõningase vähenemiseni.
Võrreldes terve Läänemerega on Eesti seiratud randade prügikogused siiski madalamad: HELCOM-i hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta randades prügikogused 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randadel aga koguni 280 eset 100 meetri kohta.
