Valitsuse otsus varustada kõik Eesti raudteed vähem kui kümne aastaga elektriliiniga, on tekitanud aktsiaseltsis Eesti Raudtee meeldivat elevust. Kuigi ettevõttel on kogu aeg olnud plaan elektriraudteed edasi arendada, kiireneb nüüd see töö märgatavalt, kinnitas Eesti Raudtee elektrivõrkude ameti juhataja Andrus Alas.

Valitsus on leppinud kokku, et aastaks 2028 sõidavad kõik reisirongid ja enamik kaubaronge Eestis elektri jõul. Niisuguse Eesti oludes üsna kiirelt ellu viidava suure projekti taga on üks osa enam kui miljardi euroni küündivatest investeeringutest, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside teket.

Majandusminister Taavi Aasa sõnul võib projekti maksumus ulatuda 400 miljoni euro lähedale. See suur ülesanne sisaldab Aasa väitel  ka muid meetmeid, kaasa arvatud  juhtimissüsteemide muutmist.

Raudteede elektrifitseerimise tingivad Euroopa Liidus tehtud  kliimalepped. Eesti on võtnud endale kohustuseks vähendada 13 protsenti neid  heitmeid, mis ei puuduta põlevkivisektorit. Praegu paiskab meie transport, põllumajandus ja muu tööstus õhku üle kuue miljoni tonni CO2, siis aastaks 2030 on sihikule võetud vähendada seda hulka  5,5 miljonile. Kui Eesti seda ei suuda, tuleb puuduolevat saastekvooti kalli hinnaga osta.

Üks tõhus abinõu on rongiliikluse elektrile viimine.

Eesti Raudtee saab hakkama

“Riigiettevõte AS Eesti Raudtee on elektrifitseerimisele mõelnud juba päris kaua aega ning nüüd oleme jõudnud siis sinnamaani, mil meie soovide täitumine on suure sammu edasi liikunud,” rõõmustas ettevõtte elektrivõrkude ameti juhataja Andrus Alas, kelle juhtimisel hakatakse suuri töid teostama.

“Oleme elanud veendumuses, et elektriraudtee laiendamise puhul ei saa küsida, kas see kunagi tuleb, vaid pigem, millal see teoks saab. Kindlasti võib öelda, et oleme projekti elluviimiseks valmis,” kinnitas ta.  

Millistest raudteelõikudest alustatakse, ei osanud Alas veel öelda, kuna kõik plaanid on vaja koostöös ministeeriumitega paika panna.

“Planeerimise üheks oluliseks eelduseks on see, et elektrifitseerimise etapid toimuksid võimalikult optimaalselt ja saavutatav efekt oleks parim ja töö selle kallal juba käib,” teatas Alas.

Samas ei kahelnud ta, et ettevõte saab küllalt keerulise ülesandega suhteliselt lähedal olevat tähtaega arvestades ka hakkama. “Kui vaadata Eesti Raudtee võimekust sellise ulatusega projekte ellu viia, siis võime kindlad olla, et see ei käi meile üle jõu,” ütles Alas. “Oleme viimastel aastatel palju uuendanud ja ehitanud uut kontkatvõrku. Hetkel on käimas Riisipere-Turba projekt, mis valmib selle aasta lõpuks ning selle üheks osaks on samuti raudtee elektrifitseerimine.“

Alas leidis siiski, et nii suur töö eeldab ka veel mõnede spetsialistide kaasamise lisaks olemasolevatele. “Ilmselt vajame lähiaastatel tõesti täiendavalt spetsialiste, kellega koos projekti ellu viia, kuid ka sellel teemal oleme astumas samme,“ ütles Alas.

Võidavad nii keskkond kui ka reisijad

Kuidas siis muudab raudtee elektrifitseerimine meie igapäevaelu?

Alase sõnul saab muutus olema tuntav. “Eesti Raudtee on vastutustundlik ettevõte ning lisaks meie peamisele eesmärgile ehk raudteetaristu teenuse heale kvaliteedile  nii reisijate kui kaubavedajate tarvis, on meie eesmärk vähendada raudteetranspordi kahjulikku mõju keskkonnale. Praegu on elektriraudtee kindlasti üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike. Täna  moodustab elektrifitseeritud raudtee osakaal kogu meie taristust veel tagasihoidliku osa, kuid nüüd saamegi seda muutma hakata. Ja selle töö tulemusi naudib iga Eesti inimene puhtama õhu näol.“

Kuid lisaks keskkonnale võidavad kiiruses tulevikus ka reisijad. Elektriraudtee võimaldab liinile tuua rahvusvahelisi kiirronge. Näiteks Peterburi suunal võiks meil mõne aasta pärast käia samasugune kiire rong nagu see, mis peab praegu ühendust Helsingi ja Peterburi vahel.