Kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Heremi sõnul sai esmaspäeva õhtul Malis Gao linnas enesetaputerroristide rünnakus viga kuus Eesti sõdurit, eestlaste vigastused pole rasked. Ükski rühmitus Gao sõjaväebaasi terrorirünnaku eest vastutust pole võtnud, kuid tõenäoliselt oli selle taga ISIS.

Heremi sõnul viga saanutest kolm on üksuse juures tagasi, kolm viibivad arstliku järelevalve all. Peamised vigastused olid põrutused ja killuhaavad ning Eesti jalaväerühm Estpla-30 saabub koju augusti alguses tavapärase rotatsiooni käigus.

Herem märkis BNS-le, et kolme arstliku järelevalve all viibiva sõduri vigastused rotatsiooni lõppemise ajaks ei parane.

Vigastada saanud Eesti sõdurid valvasid rünnaku ajal sõjaväebaasi pääslat.

Heremi sõnul pole ükski rühmitus Gao sõjaväebaasi esmaspäevase terrorirünnaku eest vastutust võtnud, kuid tõenäoliselt oli selle taga ISIS.

“Kellega tegemist, ei tea, sest keegi pole vastutust võtnud. Selles piirkonnas tegutsevad kaks terrorirühmitust, üks on Al-Qaeda meelne, teine on kohalik Daesh [ISIS – BNS], viimasel on kõige parem võimekus sellist rünnakut läbi viia,” rääkis kindralmajor Herem pressikonverentsil.

Esmaspäeva õhtul ründasid enesetaputerroristid autosse paigutatud isevalmistatud lõhkekehaga sõjaväebaasi Malis Gao linnas, kus teenivad Eesti, Prantsuse ja Mali kaitseväelased ning lisaks Prantsuse ja Mali sõduritele sai haavata viis operatsioonil Barkhane teenivat Eesti kaitseväelast, vahendas BNS kaitseväe peastaapi. Rünnakus haavata saanud kaitseväelastele anti koheselt esmaabi.

Gao sõjaväebaasis teenivad jalaväerühma Estpla-30 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed, kokku ligi viiskümmend kaitseväelast. Prantsuse armee juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane on eestlaste ülesanne lisaks patrullimisele ka baasi julgeoleku tagamine ja kiirreageerimisülesannete täitmine.

Kuni augustini Malis teenib jalaväerühm Estpla-30, mis alustas oma teenistust Gao sõjaväebaasis käesoleva aasta aprillis. Augustis alustab Gaos teenistust jalaväerühm Estpla-32.

Eesti osaleb Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane alates 2018. aasta augustist kuni 50 kaitseväelasest koosneva üksusega. Operatsiooni eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi ehk Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks.

Ratas sõnas rünnaku järel, et see oli meeldetuletus, kuivõrd tõsiselt tuleb hinnata Eesti kaitseväelasi, kes Eesti ning meie regiooni julgeoleku nimel osalevad rahu ja stabiilsuse hoidmiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ka kaugetes paikades.

“Soovin eile Malis haavata saanud Eesti kaitseväelastele kiiret paranemist ja meelerahu kõigile nende lähedastele. Samad palved palus mul meie võitlejatele ja nende omastele edastada ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Eesti riik teeb kõik, et aidata kaasa oma kaitseväelaste kiirele taastumisele,” sõnas Ratas.

Eestlaste kõrval rünnakus viga saanud Mali ja Prantsusmaa kaitseväelastele kiiret tervenemist soovides tõdes Ratas, et Eestil on maailmas selge roll ja vastutus. “Toetume igapäevaselt oma liitlastele ja partneritele NATO-s ning Euroopa Liidus. Sellega kaasneb aga vastutus panustada ka riikidesse nagu Mali, et ka sealsetel inimesetel oleks oma kodumaal turvaline elukeskkond ja väljavaated paremaks eluks.”

Lisaks Ratasele soovib haavata saanud kaitseväelastele kiiret paranemist ka president Kersti Kaljulaid. “Kogu Eesti hoiab teile pöialt, sest missioonil seisate te iga päev meie kõigi ja meie liitlaste eest!” kirjutas president sotsiaalmeedias.