"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ratas: Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on kurb ja kahetsusväärne (12)
24. juuli 2019
Scanpix

"Sellest on väga raske näha võitu ükskõik millisele osapoolele. Olgu selleks britid, teised liikmesriigid või EL. Samas peame me kõik nende demokraatliku otsusega leppima ning selle tagajärgedega tegelema," ütles peaminister Jüri Ratas.

Ratas ütles, et Eesti tähistas kevadel meie Euroopa Liitu astumise 15. aastapäeva.

“Need aastad on olnud Eesti ajaloo kindlaimad ja edukaimad aastad. See on olnud meie rahu ja vabaduse tee, mis on võimendanud meie häält maailmas kaugelt kõvemaks kui see muidu kõlaks,” rääkis Ratas.

Peaminister ütles, et Euroopa Liit on andnud Eestile ja Eestimaa inimestele väga palju sellist, mida praegu saame pidada enesestmõistetavaks, kuid mille puudumisel oleks meie elukvaliteet oluliselt teistsugune.

“Vaba reisimine, töötamine ja õppimine, investeeringud, julgeolek, ühtne turg ja palju muud. Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. EL on toetanud meie rahu, vabadust, õigusriiki ja enesekindlust,” rääkis Ratas.

“Seda kõike näevad hästi ka Eestimaa elanikud. Erinevad küsitlused ja erinevad metoodikad näitavad meie inimeste toetust ELi kuulumisele väga kõrgena ning liikmesriikide keskmisest suuremana. Selline toetus ei ole juhuslik, vaid näitab, et meie kasu on tegelik.”

Ratas ütles, et Eestis ei ole ühtegi suuremat erakonda, kes oleks seadnud tõsiselt kahtluse alla meie Euroopa Liitu kuulumist.

“Praeguse valitsuse koalitsioonileping ütleb, et lähtume välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Samuti viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina,” selgitas peaminister.

Ratas ütles, et ainuüksi neile põhimõtetele kirjutaksid kõhklusteta alla kõik parlamendierakonnad. “Nendele lausetele on kirjutanud alla ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Seetõttu tuleb ka EKRE poliitikutel oma sõnavõttudes ja tegudes mainitud põhimõtetest lähtuda. Meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed,” nentis peaminister.

“Eesti edu ja igapäevane toimimine sõltub väga suuresti meie ametnike ja ametnikkonna tublist tööst ning suurest professionaalsusest. Meie ametnikud on meie rahva teenistuses, mis tähendab, et nad teevad oma tööd südamest ning kasutavad tööalaselt oma parimaid oskusi ja teadmisi meie kõigi heaks. Eestil on oma selliste ametnikega vedanud,” märkis ta.

“Ametnikuks olemine eeldab ausust ja austust avalikkuse vastu. Need on ametnikueetika olulised põhimõtted. Ausus tähendab väga üheselt ka seda, et ametnikel peab olema võimalus viisakalt, erapooletult ning argumenteeritult meie riigielu küsimuste ja võimalike probleemide üle arutada. Ka avalikult, kui vaja. Ka poliitikutega, kui vaja. Seepärast olen mina tänulik kõigile meie rahva teenijatele, kes oma tööd pühendunult ja ausalt teevad ning meie riigi pärast oma südant valutavad,” ütles Ratas.

Kommentaarid (12)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

inglismannidest
26. juuli 2019 07:11
Suurbritannia ja Eesti suhted on vanad ja kohekindlasti eestlastele olulised kõik merimehed teadsid inglise naelsterlingit ja mis oli saaremehe unistus. Kuid Teise ilmasõja eelsel ajal suurimaks inglismannide saavutuseks oli oma ustava sõbra ja ainsama Ida-Euroopa demokraatia lihtlabane mahamüümine tõsi abiks ka miski konnaõgija muide Beneši Tšehhoslovakkia ametlik liitlane? Nii palju siis demokraatiast ja ühistest väärtustes ja Eesti kullaküsimus lahendati igati viisakalt ja lausa netilt. Seega otse loomulikult suhted ja sõprus kuid tegelt saab Eesti toetuda vaid kellele kui näituseks saksmann ja vant otsustavad ühiselt lahendada teat pollaki küsimuse? Mida tegelt on mitu korda ka juhtunud kas mitte? Mis muud kui pollak ja saksmann ühiselt II Ilmasõja algust tähistama ja kes siis liitub hiljem...Vaid Reaalpoliitika ei midagi isiklikku kellele kuulub Pommeri, Sileesia ja meile kõigile nii tähendusrikas Danzig kivisöeviina plekis suguvennale üle lahe.
vot nii
25. juuli 2019 22:40
1942. aasta juuni Inglise väljaanne "World Review" toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga. Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.
kord majja saartel
25. juuli 2019 22:19
Boris on tubli toob rohkem politseid tänavaile veel korralik piirivalve paika ja miskit hakkab muutuma saartel siis. Euroopal siis muudkui neegrimeeste ja benalladega semm ja rohkem lustlikku kargamist muttidel elik igaühele oma. Tasemel esinemine Borisel Downing Streetil ja parlamendis soovitav kõigile.
meenutaja
25. juuli 2019 10:53
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes. https://parnu.postimees.ee/2135313/nsv-liidu-ja-laaneriikide-salajane-koostoopakt 1939. aasta anglo-saksi ja Stalini salasobing. Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
rahulikult kuid kindlalt
25. juuli 2019 10:10
Briti saared tuleb puhastada teist lahendust tegelt ei ole. Seega rahulikult kuid kindlalt. Ja alustab Midlandist Kesk-Inglismaast pakkidest-pedofiilidest. Otse loomulikult tõeline liitlane tuleb vajadusel appi igati loomulik värk.
Kaido
25. juuli 2019 09:27
Kahetsusväärne on see , et sinusugused reeturid riiki hävitate.
Tommy Robinson
25. juuli 2019 07:01
Tommy Robinson priiks Inglise türmist ja siis koheselt klaarib pakkide-pedofiilidega viimase kui ühega. Mis muud kui pääminister töhe vana hea rõõmsa rohelise Inglismaa eest.
vaid edu
24. juuli 2019 23:28
Ühinenud Kuningriik sai hea peaministri ja oleme ausad ka päramine aeg. Vaid edu Boris Johnsonile.
bill
24. juuli 2019 22:43
1945. aasta Jalta konverentsi protokollis, mille all on Roosevelti, Churchilli ja Stalini allkirjad, on osas "Territooriumide hooldamine" kirjas: "Vaenulikelt riikidelt sõja tulemusena ära võetavad territooriumid ja ükskõik millised muud territooriumid, mida saab vastuväideteta hooldusse anda, mitte mingisuguseid diskussioone nende territooriumide üle eelseisval ÜRO konverentsil, või sellele eelnevail konsultatsioonidel ei ole kavas korraldada." Balti riigid mahtusid kenasti Suure Kolmiku otsuse "ükskõik millised muud territooriumid" mõiste alla ja anti Nõukogude Liidu hoolduse alla.
Tohter
24. juuli 2019 15:36
Mida rutem väljaheide ihust kaob, seda parem tervisele ja juba ainüksi mõte, et mõni võiks leida selles midagi kurba ja kahetsusväärset on otsesõnu rõve.
piir kinni ja siis klaarib
24. juuli 2019 15:17
Inglismaa peab võtma piiri kontrolli alla teist võimalust lihtsalt ei ole. Arulage Nõiamoor The Witch nn keemik on ühe riigi tegelt hävitanud ja nüüd peab Boris Johnson tegema mis suudab. Paraku. Kõigil ju võimalus minna Londoni isiklikult vaatama keegi ei keela palju neid britte seal on.Piir kinni ja klaarib ja esmalt pakkide-pedofiilidega.
Ei ole!
24. juuli 2019 14:51
See on referendumi tulemus ja ei kuulu väikeriigipoliitikule kommenteerimisele.