"Kõige keerulisem on teha esimene samm," ütles linnaaianduse projektijuht Maria Derlõš Tallinna linnavalitsusest. Ta rääkis, et Tallinnas on kaheksa kogukonnaaeda, mille kõigi jaoks on suurimad väljakutsed olnud alustamisel, et leida piisavalt kaasamõtlejaid.
Derlõši sõnul võib aeda alustada ka kaks inimest. “Edasi võiks asi areneda laiemapõhjaliselt,” ütles Derlõš. Laagna aias on tema sõnul 50 peenart ning 100 inimest.
Derlõš rääkis, et kogukonna aia tegemine algab sellest, et vaadatakse, millised kohad on saadaval. Siis uuritakse, mis asutus seda maad haldab ning asutakse läbirääkimistele.
Derlõš sõnas, et oluline on teha väga täpsed kokkulepped. Ta ütles, et linna maa võib olla erinevate haldajate käes, näiteks Laagna aia territoorium oli haridusameti vastutusalas. “Minu roll on aidata huvilistel kokkuleppeid leida,” rääkis Derlõš. Ta ütles, et tema saab aidata nõu ja jõuga, mitte ei tee aiahuviliste eest tööd ära. „Kindlat retsepti ei ole, sest iga aed, iga koht nõuab individuaalset lähenemist,“ ütles Derlõš.
Ta kirjeldas, et aed areneb küll orgaaniliselt, ent igal aial on oma plaan, mille järgi toimetatakse. “Ei ole päris nii, et inimene tuleb ja hakkab suvaliselt kaevama. Pigem ehitame selle peenrakasti koos. Ega peenrad ei teki ka suvalisse asukohta,” rääkis eestvedaja.
Kogukonnaaed on tööriist
Derlõš ise jõudis kogukonnaaia ideeni ühenduse Lasnaidee kaudu. Lasnaidee mõte on tuua inimesi kokku, siduda kogukonda, et elukeskkond muutuks paremaks.
“Sarnaselt nagu seda teevad mõned asumiseltsid,“ ütles Derlõš. Ta rääkis, et kogukonnaaed on üks tööriist, mille vahendusel inimesed saavad kokku tulla ja midagi koos ära teha. „Kogukonnaaed andis söötis maalapile uue tähenduse,” ütles Derlõš. Ta kirjeldas, et aed on koht, kus inimesed saavad koos käia, koos midagi teha ja arutada – seega tekivad uued suhted ja uued sõprused. “Koos käivad eri vanuses ja eri emakeelega inimesed, kes kõik jagavad ühte avalikku kogukonnaruumi,” ütles Derlõš.
Ta rõhutas, et aiad on väga olulised lastele, kes näevad taimi, õpivad neid tundma ja nendega ümber käima. Derlõši sõnul ei ole praegusel ajal ju paljudel enam nii sageli võimalust maal käia kui on olnud mõnel varasemal põlvkonnal.
Derlõš rääkis, et inimesed ei tule kogukonnaaeda esmalt saagi pärast, vaid toimetamise pärast. Kui mõnel aednikul on põnev hobi, siis on väga teretulnud, et ta seda teiste aednikega jagab. Laagna aednikest üks oskab vitstest punuda ja seega korraldati punumise töötuba.
“Teine aednik ütles, et võiks sügisel jätkata kooskäimist – seega said Laagna aednikud Halloweeni ajal kokku ja lõikasid kõrvitsatele nägusid pähe ning õhtul tegime nende kõrvitsatega fotosessiooni oma aias,” rääkis Derlõš. Talvel on Laagna aednikud teinud vanadest sallidest puudele kaunistusi. Eestvedaja tõi välja ka selle, et aiad toovad kokku väga erinevate huvide ja oskustega inimesi, kes muidu ilmselt omavahel kunagi kokku ei saaks. “Need suhted rikastavad,” rääkis Derlõš.
Ta rääkis, et vahel käiakse külas ka teistes aedades ning mõnikord ka talgutel abis.
Porgand linnas, mis mõttes?
Üks asi, millega peavad linnaaednikud arvestama, et ka teised võivad tema saaki korjata. “Sellel aastal on Laagna aias käidud lilli himustamas,” rääkis Derlõš. Ta lisas veel, et samuti võivad aias käia lapsed, kes võivad kogemata midagi välja tirida. “Peab olema valmis, et sa võib-olla ei saa nautida kogu oma saaki,” rääkis Derlõš. Tema sõnul on see nüanss, millega peab arvestama, aga mida ei tasu karta.
“Jah, sa näed, et keegi on siit natuke sibulat võtnud, las siis võtab, see on ka kogukond,” ütles Derlõš naerdes. Ta arvas, et kui piirata kogukonnaaed taraga ja panna see lukku, siis see just meelitabki inimesi sealt aiast midagi kaasa võtma.
Ta tõi näiteid hirmudest, mis olid inimestel siis, kui Superministeeriumi taha hakati tegema Ameerika aeda: mis mõttes porgand linnas? Keegi võtab kindlasti ära! Linnaõhk on ju mürgine! Kuidas ma siin midagi kasvatan? Kuhu, seal ei ole ju ruumi! Ja see on ikkagi nii veider!
“Need hirmud on kujunenud stereotüüpide kaudu,” ütles Derlõš. Ta kinnitas, et kogukonnaaia loomine on juba väärtuslik protsess omaette, sest et see paneb inimesi omavahel koostööd tegema ja isegi, kui see aed ei kuku välja, saavad inimesed väärtusliku kogemuse, mida kasutada kusagil mujal.
Ta rääkis, et ideaalis võiks igas linnaosas olla oma kogukonnaaed. “Mujal maailmas on näited, mida meil veel ei ole, kus tegeldakse toidu tootmisega,” ütles Derlõš ja täpsustas, et sellisel juhul on katustel suured kasvuhooned – seal ongi kõik tootmise peal väljas. “See on juba professionaalne toidu kasvatamine, põllumajandus, aga linna põllumajandus. Tallinn võiks tasapisi ka sinnapoole liikuda, näiteks järgmise kümnendi jooksul või vähemalt proovida seda teha,” ütles Derlõš, “sest üks suurim väljakutse inimkonna jaoks tulevikus on kindlasti toit – kuidas seda jätkusuutlikult toota ning kuidas korraldada toidutransporti, et lisanduks võimalikult vähe toidukilomeetreid,” rääkis Derlõš. Ta jutustas veel põnevast algatusest, mida ta nägi Saksamaal – kogukonnaed hakkas toimetama ühe kaubanduskeskuse katusel.
Linnapõllumajandus kolib katustele
“Kaubanduskeskused on meil väga suured, neid on väga palju ja see katusepind on ka neil väga lai,” rääkis Derlõš. Tema sõnul oleks väga kasulik neid suuri katuseid ära kasutada. “Siin on väga oluline koostöö inseneridega, et kuidas need katused kannatavad, võib-olla ei ole katused üldse kõige parem lahendus,” ütles Dervõš. Linnapõllumajanduseks sobiks tema sõnul hästi mõni veel reformimata maa. “Usun, et neid kohti võib leida ja neid katsetada, katsetamine on alati parem väiksemas mõõtkavas,” avaldas Derlõš.
Esimesed katsetused linnaaedade alal tehti Tallinnas juba käesoleva kümnendi alguses. Praeguseks ei tegutse nendest aedadest enam ükski. “Möldre teel on ka üks aed, mis tegutseb juba aastast 2010, aga see ei ole enam Tallinna piirides,” rääkis Derlõš.
Ta rääkis, et Möldre aed tegutseb privaatselt ja omaette, siis Laagna aial oli alustades just eesmärk olla nähtav, et teisi inspireerida.
Ameerika aia esimene aasta
Superministeeriumi taga oleva Ameerika aed sai alguse tänavu juunikuus. Aia üks eestvedaja Elisabeth Sinipalu rääkis, et enne esimeste kastide paika panemist oli pikk planeerimise ja eeltöö protsess. “Seda tegid erinevad linnainstantsid, et jõuda ühise visioonini, et hakata neid rajatisi looma,” rääkis Sinipalu. Tema ise visiooni sünni juures ei olnud, vaid tegeles puhtalt aia rajamise problemaatikaga. “Inspiratsioon oli ees olemas, sest seal on ju lastestaadioni spordirajatised. Kuulitõuke sektor andis meile inspiratsiooni, et kuidas me oma kaste paigutame,” rääkis Sinipalu.
Ameerika aias on üle kahekümne peenrakasti ja enamikul on üks peenar. “Mõned inimesed on huvitatud lihtsalt kaasaelamisest, aga kõige rohkem on neid, kes käivad külvamas ja saaki kogumas,” rääkis Sinipalu.
Talle on jäänud mulje, et suurem osa aednikke on pärit Uue Maailma asumist, tema ise elab tegelikult hoopis kuskil mujal ja peab oma aeda Juhkentali tänava kandis olevas Aafrika aias. Sinipalu sõnul on Ameerika aeda teretulnud kõik, kelle töö- või koduteele nende aed jääb.
“Kui on suur huvi ja tahtmine, saaks praegu ka veel midagi kasvatada, aga ma pigem soovitaksin inimestel mõtteid koguda ja planeerida, et mida oma peenral teha ja siis järgmisel aastal realiseerida,” ütles Sinipalu. Ta kutsus kõiki huvilisi 29. ja 30. juulil Ameerika aeda aiamööbli töötuppa.
Oma aias kasvatab Sinipalu söödavat kraami, mis jõuab kodusele toidulauale, kui ta seda koduteel ära ei söö.
Peenrakastidele lisaks ka kasvuhoone
Liis Serk Põhja-Tallinnas asuvast Põhjala aiast rääkis, et kõige pikem ja keerulisem oli aiaprojekti ettevalmistamine. “Idee oli õhus varasügisel, talveks oli plaan juba vormi võtnud ning Teeme ära talgute raames täitsime esimesed kastid mullaga,” rääkis Serk.
Ta ütles, et Põhjala aias käivad inimesed Koplist, Kalamajast ja Pelgulinnast.
Põhjala aed sündis tänu sellele, et tehase omanikel oli konkreetne huvi, et tehase sisehoovi võiks tulla kogukonnaaed.
Õla on alla pannud ka Tallinna keskkonnaamet, kastid ja muld on nende kaudu aeda jõudnud. “Olen kirjutanud ka mitmeid projekte, aga investeeringuid eriti ei toetata,” rääkis Serk.
Suurtest projektidest loetles ta kasvuhoonet, mis saab valmis veel tänavu enne sügist, 8. ja 9. augustil on tulekul suured klaasimise talgud ning sügiseks peab kasvuhoone katuse alla saama, et vesi ei koguneks klaaside vahele. Serk soovitab huvilistel piiluma tulla ja võib-olla järgmiseks aastaks kokkuleppeid tegema. Põhjala aia tore nüanss on see, et Kopli ametikooli õpilased rajasid oma õppeprogrammi raames aia keskele väikese katseaia. Seal kasvavad lopsakalt nii köögiviljad kui ka ürdid.
Serk rääkis, et järgmisel aastal on Põhjala aias olemas juba nii sise- kui ka välispeenrad. Mille alusel kasvuhooneplatse jagama hakatakse, on vaja veel kokku leppida.
Serk osundas veel, et oluline ei ole, et kogukonnaaias oleks palju aednikke, vaid hoopis see, et tekiks inimeste rühm, kes ka ise tahaksid panustada.
Kasvatatakse söödavaid asju: herneid, suvikõrvitaid, tomateid, kurke, üks noormees kasvatab maisi. Maitserohelist ja erinevaid salateid kasvatatakse.
Põhjala aia eelis on see, et ta on kõrvaliste pilkude eest suhteliselt varjatud. Tänavale ta välja ei paista. “Palju jõuab meie juurde ekslejaid, kes satuvad sinna juhuslikult,” rääkis Serk.
Ta ütles, et peenardelt saaki kaotsi ei ole läinud. “Oleme mõelnud, et peaks sildi juurde panema, et siit võib võtta!” rääkis Serk. Aednikud lubavad ka üksteisel oma peenarde pealt võtta.
Serk rääkis, et praegu on olnud vaikiv eeldus, et kõik, kellele on eraldatud peenrakast, teevad midagi omalt poolt aia arenguks.
Serk täpsustas, et kuidas see kõik olema hakkab, vajab veel täpsustamist ning läbimõtlemist.
Kõik on oodatud talgutele!
Suurtest projektidest loetles ta kasvuhoonet, mis saab valmis veel tänavu enne sügist, 8. ja 9. augustil on tulekul suured klaasimise talgud, sest sügiseks peab kasvuhoone katuse alla saama, et vesi ei koguneks klaaside vahele. Serk soovitab huvilistel piiluma tulla ja võib-olla järgmiseks aastaks kokkuleppeid tegema.
“Iga linnaaia ees seisab küsimus, et lõpuks tahaks isemajandavaks saada ja endaga ise toime tulla,” ütles Serk.
Põhjala aia tulevikuplaanid on suured: Serk rääkis, et tahaks kujundada väliala, kus on lisaks aedadele väike lava, grillimisvõimalus — et luua aiast tore harmooniline koht, kuhu kõik linnaelanikud on teretulnud lõõgastuma, raamatut lugema, arvutiga tööd tegema. “Luua terviklikum õueala — et ka lastel oleks seal midagi teha,” rääkis Serk. Tema hakkas aiaprojekti arendama, et oleks naabruskonnas koht, kuhu õhtuti minna. “Selline koht, kus sa ainult ei tarbi, vaid annad ka midagi vastu selle hea keskkonna eest,” ütles Serk.
kommuuna või krunt
27. juuli 2019 08:40