Välisminister teeb neljapäeval valitsusele ettepaneku ajakohastada välisteenistuse seadust, muutes näiteks välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnike omaga.
Muudatused puudutavad kõiki välisesinduses töötavaid ametnikke ja nende pereliikmeid ehk ligikaudu 800 inimest. Muudatused ei vähenda pikaajalises välislähetuses oleva teenistuja kogusissetulekut.
Sisult sarnase eelnõu kiitis valitsus heaks mullu 4. oktoobri istungil ja esitas selle riigikogule. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisega seonduvalt käesoleva aasta märtsis lõpetati eelnõu menetlemine ja eelnõu esitatakse nüüd riigikogule uuesti.
Eelnõuga soovitakse välisteenistus ühtlustada üldise avaliku teenistuse põhimõtetega. Näiteks muudetakse senine välisteenistujate palgasüsteem sarnaseks teiste ametnikega. Samuti muudetakse seniseid välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid.
Veel muudetakse erialadiplomaatide ning koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda, jättes nende lähetamisega seotud otsustuspädevuse, sh ametikohale nimetamise, lähetajaministeeriumile. Samuti on muudatuste järel senisest suurem paindlikkus kohalikul tasandil küsimuste otsustamisel.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020. Muudatused, millega lihtsustatakse erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise sätteid, jõustuvad üldises korras.