"Eesti rahvas on säilitanud omanäolise kultuuri ja keele ja inimeste heaolu kasvab. Kaugeltki kõik rahvad ei ela nii nagu meie," nendib Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart 20. augustil tähistatava taasiseseisvuspäeva eel.
Ligi 30 aastat tagasi võitles eesti rahvas end taas vabaks, mille nimel peaksime aga tänases Eestis võitlema?
Ehk peaksime nüüd vähem võitlema ja rohkem looma. Iseseisvusmanifesti väljakuulutamise ajal olid võitlused alles ees, aga ikka mõeldi hoopis ehitamise peale. Nii on manifesti pandud sõnad “Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õiglus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Ehitame oma riiki, ehitame oma linna, ehitame sidemeid oma ühiskonnas – see võikski olla meie praegune ülesanne.
Milline võiks olla nimekiri asjadest, mis on Eestis praegu hästi?
Paremini saab alati, aga peame ka rõõmustama nende asjade üle, mis on hästi – kaugeltki kõik maailma rahvad ei ela nii nagu meie. Esiteks, me areneme majanduslikult. Inimeste palgad kasvavad, heaolu kasvab. See on oluline. Raha ei tee inimesi veel õnnelikuks, aga teatud kindlustunne on vajalik. Teiseks, meie inimeste tervisenäitajad paranevad. See võiks juhtuda kiiremini, probleeme on palju, aga keskmine eluiga ikkagi pikeneb. Kolmandaks, oleme turvaline paik, kus ühiskonnas on vähe vägivalda. Neljandaks, me elame looduslikult väga kaunis ja puhtas paigas. Viiendaks, eesti rahvas on säilitanud omanäolise keele ja kultuuri. Seda kõike polegi nii vähe.
Mida oleksime võinud taasiseseisvuse algusaastatel teha teisiti?
Oleksime pidanud rohkem hoidma ühiskonna sidusust. Aga tollaseid puudujääke saame leevendada nüüd. Ma usun, et Tallinn on sel teel päris palju teinud.
Räägitakse eestlaste liigsetest hirmudest teiste rahvuste suhtes ja Eesti ühiskonna lõhestatusest. Mida me peaksime eesti rahvana tegelikult kartma, mille eest end kaitsma?
USA president Franklin Delano Roosevelt ütles kord, et karta pole midagi peale hirmu enda.
Samas peab arvestama, et igal hirmul on oma algpõhjus. Vaba riik ja vaba ühiskond annavad võimaluse neist algpõhjustest kaugeneda. Mulle tundub, et eri rahvusrühmad saavad Eestis igapäevaselt suhteliselt hästi läbi. Igas rahvusrühmas on küll ka radikaalsemate seisukohtadega inimesi, kuid nad ei esinda enamust. Kahjuks leidub poliitikuid, kes püüavad tähelepanu ja hääli, tehes avaldusi, mis lõhestavad ühiskonda ja halvendavad eri rahvuste läbisaamist.
Kas Tallinn on kasvamas liiga suureks?
Iga linnapea peaks rõõmustama, kui tema linn kasvab. Kasvav linn tähendab uusi võimekaid inimesi ja uusi võimalusi. Muidugi tähendab see vajadust uute lasteaiakohtade järele, uute liikluslahenduste järele. Ja see ongi linnavalitsuse igapäevane ülesanne – need vajadused rahuldada.
Kas noorem põlvkond oskab Eesti vabadust väärtustada?
Mina usun Eesti noortesse.