"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Von der Leyen: Euroopa võib Baltimaade mehisuse üle uhkust tunda (19)
23. august 2019
Scanpix

Euroopa Komisjoni tulevane president Ursula von der Leyen õnnitles täna Twitteri-säutsuga Eestit, Lätit ja Leedut Balti keti 30. aastapäeva puhul. 

Euroopa Komisjoni tulevane president Ursula von der Leyen õnnitles täna Twitteri-säutsuga Eestit, Lätit ja Leedut Balti keti 30. aastapäeva puhul, rõhutades, et baltlaste mehisuse üle võib uhkust tunda kogu Euroopa, vahendas BNS. 

“Õnnitleme baltlasi! # BalticWay30 – see oli Eestist, Lätist ja Leedust suurepärane kodanike meeleavaldus vaba ja demokraatliku tuleviku eest. Need on tõelised euroopalikud väärtused. Praegu võib kogu Euroopa tunda uhkust teie mehisuse ja otsustavuse üle,” kirjutas endine Saksa kaitseminister.

Kommentaarid (19)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

diplomaat
4. sept. 2019 20:32
1941. aasta 30. juulil sõlmisid NLiit (Maiski) ja Poola (Sikorski) Londonis vastastikuse koostöölepingu. Nõukogude pool tunnistas kehtetuks MRP Poolat puudutanud osa. Olukorra teeb huvitavaks see, et 30. juulil olid Poola ja NLiit omavahel sõjajalal... Poola pagulasvalitsus oli Prantsusmaal, Angers’i linnas, kuulutanud NLiidule sõja 1939. aasta 18. detsembril seoses sellega, et NLiit andis Wilno (Vilniuse) piirkonna üle kolmandale osapoolele, Leedule! (Angers’i deklaratsioon).
ingerlane
25. aug. 2019 17:59
https://www.rubaltic.ru/article/politika-i-obshchestvo/20190823-pakt-molotova-ribbentropa-pribaltika-lishilis-nezavisimosti-iz-za-litvy/?utm_source=smi2 Vene pool MRP-st. https://www.theguardian.com/world/2019/aug/23/moscow-campaign-to-justify-molotov-ribbentrop-pact-sparks-outcry
arhivaar
25. aug. 2019 17:21
Läti ja Leedu eeskujul peaks ka Eesti avalikustama välisministeeriumi 1939. aasta arhiivi.
vastutaja
25. aug. 2019 12:33
Ameerika ajalooprofessor Harry E. Barnes kirjutas 1961. aastal: “Vastutus Saksa-Poola sõja puhkemise eest langes eelkõige Poolale ja Inglismaale ja selle konflikti üleeuroopaliseks sõjaks laienemise eest on vastutav esmajoones Inglismaa. Tema (Hitler) oli Poolale omalt poolt pakkunud küllalt suuri järeleandmisi. Need olid ettepanekud Versailles' lepinguga kindlaksmääratud Poola piiride garanteerimiseks. Tõepoolest, Saksamaa oli see – ja mitte Inglismaa! - , kes bona fide pakkus Poolale 1938/1939 garantiid.“
siis veel liitlased
25. aug. 2019 10:22
1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile. 1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“. Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja NLiidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk. Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani. 1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt. Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule. 1938. aasta 14. märtsil kutsus Poola Seim rahvast üles marssima Kaunasesse. NLiidu hoiatus takistas plaane ellu viimast. 17. märtsil järgnes Poola ultimatum Leedule, milles nõuti diplomaatiliste suhete sisseseadmist 48 tunni jooksul.
kokkuhoidja
25. aug. 2019 10:11
Austria keskpanga endine juht Ewald Nowotny ütles oma sõnavõtus, et "Puupäine klammerdumine kokkuhoiupoliitikas (1920-1930) viis massilise tööpuuduseni, demokraatlike institutsioonide lagunemiseni ja ... natsismi katastroofini".
slovakk
25. aug. 2019 09:47
Näiteks 1968 aasta sündmuste aegu Tšehhoslovakkias sai NLKP peasekretär Brežnev 18. augustil kirja USA president Johnsonilt, milles teatati, et vastavalt Jalta - Potsdami konverentside otsustele kuulub Tšehhoslovakkia NL-i mõjusfääri ja Lääs ei sekku. Mõistagi kehtisid samad kokkulepped ka 1953 aasta sündmuste aegu Ida - Berliinis ja 1956. aastal Ungaris, aga ka 1947. aastal Saksamaa inglise okupatsioonitsoonis toimunud mässu ajal.
siht silme ees
25. aug. 2019 09:27
Albert Pike kolme maailmasõja kava. https://www.threeworldwars.com/albert-pike2.htm https://parnu.postimees.ee/2351907/palestiina-umbsolm-kas-iii-maailmasoja-pohjus I maailmasõda pidi hävitama kolm keisririiki - Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Maailmasõja lõppedes pidi Venemaast saama kristlusevastane jõud, mille abil illuminaadid asuksid pealetungile kristlikele riikidele. II maailmasõda pidi puhkema juutide ja äärmusliku rahvusideoloogia konfliktist, mille tagajärjel tekiks juudi riik ja kasvaks illuministliku poliitika eesmärke täitva Venemaa mõjuvõim. III maailmasõja pidi põhjustama juutide ja islamimaailma vastasseis.
kavandaja
24. aug. 2019 13:28
...Mais 1941 peeti San Diegos Kalifornias seminar, mille organiseerisid laevastikule materjali tarnivad suurettevõtted. Üks esinejaist oli USA Vaikse Ookeani laevastiku ülem admiral James O. Richardson. Oma ettekandes maailma olukorra kohta seletas ta, et kõige lähemas tulevikus algab Hitleri ja Stalini sõjaline jõuproov. Kuna kumbki nendest suurvõimude sõjavägedest pole kaitset harjutanud, vaid valmistunud rünnakuks, saavutaks see, kes esimesena ründaks, suure ülekaalu. Admiral jätkas: "Siin tekib dilemma: mis soodustab meie plaane kõige rohkem, kui seda teeb härra Stalin või härra Hitler? Seda on väga kerge lahendada. On vaid tarvis vaadata Euroopa kaarti, et mõista, kui Stalin ootamatult paiskab oma 200 diviisi 10 000 tankiga Hitleri vastu, siis ta purustab Wehrmachti ja tema sõjavägi seisab paari kuuga La Manche ääres ja Gibraltaril. Kui seevastu Hitler alustab, siis jääb ta kusagil jumal teab millistel Venemaa avarustel toppama, ja Stalinil kulub palju aega tema minema peletamiseks... Seepärast mu härrased, laseme teha Hitleril esimese käigu." Ühendriikide mereväeminister Frank Knox oli üks kuulajaist. Ta kommenteeris öeldut kohe: "Admiral Richardson on väga täpselt sõnastanud seda, mida me ootame lähima aja sündmuste arengult maailmas"... Senaator Harry S. Truman, kellest hiljem sai asepresident ja president, teatas: „Kui me näeme, et Saksamaa hakkab võitu saama, siis peame aitama Venemaad. Aga kui Venemaa saab ülekaalu, siis tuleb meil aidata Saksamaad. Las nad tapavad teineteist nagu jaksavad.” (NY Times, 23.06.1941) http://en.wikipedia.org/wiki/Percentages_agreement Üks Stalini – Churchilli saladokument mõjusfääridest. http://www.reformation.org/wall-st-hitler.html https://www.voltairenet.org/IMG/pdf/Sutton_Wall_Street_and_the_bolshevik_revolution-5.pdf
eurooplane
24. aug. 2019 12:15
http://www.relay-of-life.org/en/2016/10/the-nazi-roots-of-the-brussels-eu/ http://www.dailymail.co.uk/news/article-1179902/Revealed-The-secret-report-shows-Nazis-planned-Fourth-Reich--EU.html http://www.segodnia.ru/content/122342 Hitler kui EU rajaja.
schluss
24. aug. 2019 11:57
NLiidu välisminister Molotovi läbirääkimised Berliinis 1940. aasta 12. – 13. nov. Hitleri ja Ribbentropiga ebaõnnestusid. Sakslasi vihastas see, et NLiit rõhutas oma huvisid Läänemerel, sakslaste huvist Afganistanis ja Pärsia lahe piirkonnas ei teinud Nõukogude pool väljagi. NLiit keeldus Kolmikpaktiga (Itaalia, Saksamaa, Jaapan) liitumisest. Sakslastele ei meeldinud, et Põhja – Bukoviina läks NLiidule, sest MRP seda ei käsitlenud. Samuti ei meeldinud sakslastele NLiidu käitumine Baltikumis, sest MRP ei näinud ette riigikorra muutmist ja annekteerimist. Lahkarvamusi oli ka Soome suhtes. Sakslaste arvates pidanuks säiluma „status quo“.
ein stasi spitzel
24. aug. 2019 10:02
https://hubertus-knabe.de/auf-den-spuren-von-im-erika/
slovakk
23. aug. 2019 22:01
https://aladinsmiraclelamp.wordpress.com/2016/04/24/the-unknown-history-of-the-1939-german-polish-conflict/ Saksa – Poola konflikt aastal 1939. http://www.jrbooksonline.com/polish_atrocities.htm http://www.tatveteran.ru/news/?id=539 Poola võiduparaad Tšehhoslovakkia üle 1938. aasta 11. novembril Warssavis, millest võtsid osa ka kõrged Saksa sõjaväelased. Saksamaa ja Poola läksid hiljem omavahel tülli ka Tšehhoslovakkia pärast, sest Poola soovis enamuse Tšehhoslovakkiast endale saada. http://www.germanvictims.com/2014/01/forcing-germany-into-war/
taust
23. aug. 2019 21:08
1939. aasta märtsist kuni septembrini küüditati Poolas 50 000 sakslast, kellest 15 000 tapeti. MRP salaprotokollid loodi selle mõttega, et kui puhkeb sõjategevus Poolas, siis saaks vältida kokkupõrget Punaarmeega. Sõjategevust Poola vastu alustasid Saksamaa ja Slovakkia. Viimase ridadesse kuulusid ka ukraina väeosad. NL-i vastu alustasid aga sõjategevust Saksamaa ja Rumeenia, paar päeva hiljem kuulutasid NL-ile sõja ka Soome, Slovakkia ja Ungari.
Balti ketist ei piisa
23. aug. 2019 20:35
Lugupeetavad Euroopale ei piisa Balti ketist oluline kindlasti tublide katalaanide kett ja loodetavasti Euroopa Ühendus toetab ka katalaanide keti traditsiooni Kataloonias. Igal aastal kett Kataloonias ja ükskord saavad katalaanid vabaks niikuinii. Ühine Euroopa ja ühised väärtused.
:))
23. aug. 2019 20:21
11. august 1970 – Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liit kirjutasid Moskvas alla mittekallaletungilepingule...
meenutaja
23. aug. 2019 20:16
Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas Eesti Wabariigi poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud. Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda. Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz ter Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega. Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Berliini. Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele. Nagu von Ribbentropi hilisemast avaldusest selgus, kulgesid MRP läbirääkimised Kemlis üldiselt sujuvalt. Poola suhtes olevat kiiresti kokku lepitud, sest NL-i jaoks taastati piir, mida juba 1919. aasta 8. detsembril Pariisis Antanti poolt määratud nn. lord Curzoni liin ette nägi ning seda aktsepteerisid mõistagi ka Prantsusmaa ja Inglismaa. https://en.wikipedia.org/wiki/Curzon_Line Probleeme tekkis piiri tõmbamisega Balti riikide piirkonnas, mis Inglismaa ja Prantsusmaa poolt oli juba müüdud NLiidule, aga nii ka jäi. Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid. https://parnu.postimees.ee/2135313/nsv-liidu-ja-laaneriikide-salajane-koostoopakt
pakt
23. aug. 2019 20:13
1939. aasta 7. juunil allkirjastati Berliinis Saksa - Eesti mittekallaletungipakt, kusjuures Eesti pidi kooskõlastama Saksamaaga NLiidu piirile ehitatavad kaitserajatised.
varia
23. aug. 2019 19:21
1940. aasta 19. juuli - Hitler, Balti riigid ei kuulu Saksamaa mõjusfääri. (Hiljem ütles Hitler kohtudes Bulgaaria peaministriga, et loobusime oma huvidest Baltikumis, ja näe mis seal juhtus. Esinedes 1941. aasta 22. juunil saksa rahvale, teatas Hitler muuhulgas, et MRP ei näinud ette riigikorra muutmist Baltikumis.) 21. juuli - USA Riigidepartemangu avaldus, milles tauniti ühe riigi „ ükskõik kui võimsa“, teise riigi, „ükskõik kui nõrga“ siseasjadesse sekkumist. NLiidu esindaja Washingtonis protestis 27. juulil selle avalduse vastu. S. Wells vastas omakorda, et see on „probleem“, mille suhtes „peame kokku leppima“. 24. juuli – Saksamaa välisministeerium keeldus võtma vastu Balti riikide suursaadikute proteste nende NLiitu inkorporeerimise vastu. Kanada ei teinud tunnustusest juttu, küll aga toetas Savisaare poolt planeeritavat kodakondsuse nullvarianti („Päevaleht” 21.09.1991). Mihhail Gorbatšovi kirjavahetusest Saksa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohliga, selgub, et kantsler ei olnud Baltimaade iseseisvumisega nõus. “Prantsusmaa välisminister Roland Dumas ütles, et Prantsusmaa ei saa kuidagi toetada Balti riikide iseseisvust, sest niikuinii muutuvad nad siis Saksa kolooniateks.”