"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
VADIM BELOBROVTSEV: Koolid peavad tuleviku väljakutsetega kaasa minema (0)
24. august 2019
Mats Õun

"Kui mõnel koolil on huvitav idee, siis püüame neid igati toetada – tahame ju, et meie lapsed oleksid tuleviku, mitte mineviku lapsed," lausub Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. 

Kümne aastaga on Tallinna munitsipaalkoolide õpilaste arv suurenenud 10 000 võrra – klassid on pungil täis?

Loomulikult on õpilaste arvu kasv olnud viimase kümne aasta jooksul märgatav ning see tähendab, et meil on väga palju koole, mis tõesti õpilasi pilgeni täis. Mõnes koolis käivad õpilased kahes vahetuses, sest tihtipeale ei olegi muud varianti. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas hakkame koole juurde ehitama. Uuringufirma Cumulus Consulting OÜ on teinud linna tellimusel prognoosi aastani 2040. Näiteks kui vaatame Põhja-Tallinna piirkonda selle prognoosi järgi, siis on juba praegu aru saada, et lähima 5-6 aastaga tuleb sinna piirkonda elama 30 000 uut inimest. See on meile suur väljakutse, sest loomulikult tuleb sinna palju perekondi ja lapsed vajavad lasteaedu ja koole. Koostame lähiaastateks käitumisstrateegiat ja see peaks valmima juba sügiseks. 

Meil on mõned koolimajad, mida me praegu ei kasuta koolidena, kaalume nende taas kasutuselevõtmist. Samas kui me vaatame pikaaegset rahvastikuprognoosi, siis kõik näitajad kinnitavad, et juba lähitulevikus hakkab põhi- ja algkoolilaste arv, samuti lasteaialaste arv pigem kahanema. Ainukesena näitab kasvu gümnaasiumiõpilaste hulk.

Kuidas on lood õpetajatega, kas neid on raskem või kergem leida?

Nagu kõik teavad, on õpetajaid natuke puudu. Tallinna palgal on ligi 6000 pedagoogi, lisaks koolidirektorid ja tugispetsialistid. Eesti koolides on puudu õpetajaid pigem looduse, matemaatika ja füüsika õppesuunal, venekeelsetes koolides napib eriti eesti keele õpetajaid.
Praegu on osas Tallinna koolides puudu 3-6 õpetajat, kogu linna peale võib-olla sadakond. Ei oska öelda, on see tingitud ka juhtimisprobleemidest, katastroofi lävel me kindlasti ei ole, kuid teatavad signaalid oleme kätte saanud. Haridusamet pakub pidevalt oma abi ja nõustab selliseid koole.

Pean ütlema, et viimased aastad on haridus- ja teadusministeerium teinud väga head tööd ja seisnud selle eest, et õpetajate palk igal aastal kasvab. See ei ole ainuke meede, kuidas muuta õpetaja ametit atraktiivsemaks, kuid see on inimestele väga oluline. Kindlasti on vaja veel välja töötada motivatsioonipakette nii kohalikul omavalitsusel kui ka riigil, et õpetajate arvu suurendada.

Olete öelnud, et linnasisest haridusrännet tuleks piirata – kuidas seda teha?

Gümnasistid rändavadki teiste linnaosade koolidesse, seda ei ole mõistlik muuta. Kui rääkida põhikoolist, siis see võiks olla kodu lähedal. Siinkohal on kaks võimalust: need koolid, mis on kodu lähedal, peaksid olema võimalikult atraktiivsed, sest lapsevanemad tahavad, et nende lapsed läheksid parimatesse koolidesse. Enamiku inimeste arvates asuvad parimad koolid kesklinnas, aga ega need koolid ka kummist ole. Kui kohalikud koolid linnaosades oleksid hea renomeega, siis oleks meil olukord palju parem.

Samas peab ka kohalikes koolides olema vabu kohti. Pirita lapsed tahaksidki õppida Pirital, aga mõlemad sealsed koolid on täis ja vanemad peavad leidma teisi variante.

Kui riik ehitas riigigümnaasiumi Viimsisse, siis mõtlesime, et ehk hakkavad Pirita gümnasistid käima seal, aga nii see ei läinud. Pirita lapsed eelistasid kas majandusgümnaasiumi või juba muid linna koole. Tallinlased eelistavad käia linna koolides.

Mida teha, et üks kool oleks lapsevanemate silmis võimalikult atraktiivne?

Loomulikult on siin väga suur roll koolijuhil. Kool on atraktiivne, kui seal on aktiivne, tänapäevaselt mõtlev koolijuht, kes üritabki oma kooli arendada ja proovib tuua sinna parimaid õpetajaid.

Aeg-ajalt tõstatub küll mõte, et koolijuhtidel võiks olla tähtajaline leping, praegu kehtiv seadus seda võimalust ette ei näe. Nii mõnigi koolijuht on minuga sel teemal rääkinud. See tähendaks, et iga viie aasta tagant hakkaks koolijuht teistega uuesti konkureerima. Nad ei karda seda, vaid ütlevad, et see tuleks kasuks. Direktor pole pelgalt asutuse juht, ta peab looma head ja toetavad suhted kohaliku kogukonnaga jne.

Viimastel aastatel on palju räägitud, et koolidel tuleb muutunud õpikäsitlusega kaasa minna, et lastel oleks huvitavam.

Uuendustega peavad kõik koolid kaasa minema, see on nende endi huvides. Pole mõtet teha nägu, et ajad pole muutunud ja saab samade meetoditega edasi minna, nagu need oli 10-20 aastat tagasi.

Meie koolid peavad olema moodsad ning vastama tänapäeva väljakutsetele. Koolid ei tohi olla laste jaoks igavad ning lapsed peavad saama tunda end seal hästi ja õnnelikena. Samas pole kool lihtsalt koht, kus lõbusalt aega veeta. Kool on ikkagi haridusasutus ja tänapäeva elu eeldab, et kui tahad midagi saavutada, peab sul olema väga korralik haridus.

Usun, et meie koolid on väga huvitatud muutuste elluviimisest, sest nad soovivad, et nende vilistlased oleks väga tublid ja eeskujuks teistele. Vastasel juhul lapsed lahkuvad sealt ja ühel hetkel vanemad mõistavad, et nende lastele antav haridus pole kõige parem. Uudis hakkab levima, meie internetiajastul eriti kiiresti. Koolid ei ole huvitatud hääbumisest.

Kuidas saavad Tallinnas abi õpiraskustega lapsed, kas tugispetsialiste on koolides piisavalt?

Olukord on tõepoolest selline, et õpiraskuste või erivajadustega lapsi tuleb aina juurde. Samas on meie eesmärgiks kaasav haridus, kus õpiraskustega lapsed saavad õppida tavaklassis. Õnneks on tasapisi muutumas ka koolide ja õppepersonali suhtumine – kõik on aru saamas, et neid lapsi tuleb aina juurde ja nendega tuleb tegeleda.

Igas koolis peab olema vähemalt üks logopeed, psühholoog, eripedagoog ja sotsiaalpedagoog. Kahjuks ei ole neid aga kuskilt võtta – ning asi ei ole rahas. Mullu oli Tallinna eelarves olemas raha kuni 28 tugispetsialisti juurdepalkamiseks. Kuid nende spetsialistide pärast käib sõda – näiteks Tallinna lähivallad meelitavad neid tihti üle.

Tallinnas töötab ka TÕNK ehk õppenõustamiskeskus, mille osakonnad asuvad üle linna. Nende spetsialistid teenindavad tervet linna, me avame ka filiaale juurde. Nad nõustavad kõiki, õpiraskustega lapsi koos vanematega ja vajadusel ka koolipedagooge, sest neilgi napib teadmisi.

Kuidas on seis koolide tehnilise baasiga, millest jääb vajaka?

Me töötame selles suunas, et koolidel oleks kogu vajaminev inventar olemas ja nad oleksid varustatud tehnika viimase sõna järgi. Meil on olemas koolid ja ka lasteaiad, kus on väga tugev IT-lahenduste pool olemas. Toon hea näitena Südalinna kooli – seal on liitreaalsuse klass, kus õpetatakse näiteks geograafiat või ajalugu. Igat kooli sellise tehnikaga varustada oleks väga keeruline. Samas teises koolis on jällegi mõni teine IT-lahendus või robootika lahendused. Meil on robootikas väga tugevaid koole, tõstaksin esile Kristiine gümnaasiumi.

Kui mõnel koolil on huvitav idee võtta kasutusele tehnoloogiat ja arendada seda, mida teised koolid Tallinnas või isegi Eestis pole veel kasutanud, siis me püüame nende initsiatiivi igati toetada, sest see on huvitav ja see on tulevik. Mitte sugugi odav tee, aga kui sa tahad, et meil oleksid tuleviku, mitte mineviku lapsed, tuleb neid igati toetada.

Õnneks teevad ka koolid omavahel koostööd ja on olemas kompetentsikeskused, näiteks matemaatika kompetentsikeskused, kus üritatakse teadmisi levitada. Lisaks on koolidel koostööprojektid Euroopa tasandil.

Õppimisnõu jagavad nõustamiskeskused

Tallinna linnakoolide õpilaste prognoositav arv on tänavu 46 400, esimesse klassi läheb umbes 4300 õpilast.

Tallinnas töötab 2019. a 58 linnale kuuluvat kooli, neist u 93% on remonditud. Viimased remonti vajavad koolid on projekteerimisel ning saavad korda lähiaastatel. Praegu remonditakse Saksa gümnaasiumi ja Tondi põhikoolis.

Õpiabi jagavad vanematele ja õpilastele Tallinna õppenõustamiskeskused, mis asuvad Martsa 2 (tel 640 4938,  580 48259) ning Vilde tee 120 (tel 5671 5802). Vastuvõtt teisipäeviti kella 9-17, kolmapäeviti 16-20 ja reedeti 9-16.

NB! Spetsialisti juurde registreerimisel tuleb täita ankeet kodulehel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.