"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Linnar Priimägi: Punane ristikäik (1)
28. august 2019

Vanasti juhatas apteegi kätte punane rist ukse kohal. Siis lõi Rahvusvaheline Punane Rist korra majja, keelates oma kaubamärki kasutada rahalise meditsiiniteenuse juures. Apteegiristid värvusid roheliseks. Mis siis, võib-olla saigi ilusam.

Nüüd hakkas Punane Rist kimbutama Tallinna vene noorsooteatrit, kus etendatakse Kornei Tšukovski ainelist lastelugu “Doktor Aibolit” (kunagi tõlgiti “Ai-valus”, nüüd “Valus-On”, aga tegelikult tähendab see nimi, et haige koht valutab). Tolle loomatohtri (venelaste doktor Dolittle’i) lood said kirja XX sajandi kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel. Siis toimis Punase Risti organisatsioon juba ammugi. Aga puudus kaubamärgi-teadvus. Nii kujuneski “tüüpiline arst”: valge kitliga mees, kaelas stetoskoop ja mütsilaubal punane rist. Sellisena kinnistus doktor Aibolit miljonite mällu ja kujutlusse. Punane rist andis märku: ta on tohter, mitte kokk. Võtta talt see eristav märk tähendaks umbes sama mis võtta Buratinolt pikk nina.

Märkidel on oma minevik, oma kultuurilugu. Punast kreeka risti kandsid valgel mantlil templirüütlid. Kas nende ordu õigusjärglased üldse andsid tervishoiuorganisatsioonile õiguse oma sümboolikat kasutada?

Maailmas on praegu väga palju kriisikoldeid, aga ma ei näinud Punase Risti esindajaid humanitaarabi jagamas Süürias, kus seda tõesti vaja läinuks. Kas neid seal polnud või ei näidatud? Ja kust otsida nende staapi Donbassis? Maailma sõjasündmusi jälgides ei tule meeldegi, et mingi Punane Rist üldse eksisteerib. Jõulutunnel on palju tõhusam ettevõte. Ja viimati lugesime, et kolmekuusele geenihaigele annavad abi muusikud, mitte Punane Rist. 

Tõesti-tõesti, Punast Risti ei tea enam õieti mitte keegi. Aga doktor Aiboliti teavad kümned miljonid. Laste lemmiku kallale minna ja talt eraldusmärgid maha kiskuda ei ole küll halastustegu, mida Punaselt Ristilt ootaks. Nagu neil muud ei oleks teha!

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Donbassis ja Süürias
28. aug. 2019 16:02
Lugupeetavad Rahvusvaheline Punane Rist teat määral on abistanud nii Donbassi kaitseliitlasi keda Eestis tuntakse vast vatnikena kui ka Ukraina keskvõimu Kiievis. Ilmselt suuresti rohkem Ukraina võime esindamas uus president Ze elik Vladimir Zelenski kui ka katoliiklasi-uniaate vabatahtlikke üksusi tuntud Eestis ka bandeeradena. Kuid teatut toetust on saanud Punaselt Ristilt ka Donetsk ja Lugansk. Mis on aga tõsi rahvusvaheline meedia mingil põhjusel üht osapoolt sealses kodusõjas suuresti ei kajasta - järsku too nn rahvusvaheline meedia on tegelt anglo-ameeriklik toode mitte omaaegne klassikaline journalismi omaaegse BBC mallis? Kuid suhtumine ilmalikku Süüriasse on lihtsalt ennekuulmatu mingil põhjusel Euroopas respekteeritakse vaid islamiste sunniitidest kõride läbilõikajaid. Süürias elab muide ka iidsetest aegadest kristlasi, alaviite, druuse, armeenlasi, jeziide tulekummardajaid, kurde päris kirju rahvastik sealkandis enamus siis sunniitidel. Mitte vaid Rahvusvahelise Punase Risti vaid kogu nn Läänemaailma suhtumine Süürias toimuvasse on äärmiselt veider ja vildak.