"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Rahandusministeerium tõstis majanduskasvu prognoosi 3,3 protsendini (0)
09. september 2019
Scanpix

"Oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis ei ületa majanduse seisukohalt tervislikku taset. Hinnatõusu põhjustab eelkõige toidu ja teenuste kallinemine. Maailmamajanduse aeglustumine hoiab väliskeskkonnast tulevaid hinnatõuse tagasi. Selle mõjul on nafta hind langenud, tuues kaasa mootorikütuse mõninga odavnemise," selgitas rahandusministeerium.

Rahandusministeerium korrigeeris käesoleva aasta majanduskasvu 0,2 protsendipunkti võrra 3,3 protsendini, järgmise aasta kasvuks ootab ministeerium 2,2 protsenti.

Võrreldes kevadise majandusprognoosiga, mil 2020. aasta kasvuks oodati 2,7 protsenti, on järgmise aasta sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem.

“Majanduskasv aeglustub juba mõnda aega nõrgenenud väliskeskkonna tõttu. Nõudlust piirab kohalikul turul energeetika ja ehitussektor. Tarbijad käituvad mõõdukalt, investeeringute kasv on hüplik. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab järgmisel aastal rahandusministeeriumi hinnangul 2,2 protsenti, kuid edaspidi peaks kasv kiirenema,” märkis ministeerium.

Ministeeriumi hinnangul kasvab tarbijahinnaindeks nii tänavu kui ka 2020. aastal 2,2 protsendi võrra. Kui järgmise aasta hinnakasvu väljavaade jäi muutmata, siis tänavust kasvu korrigeeriti 0,1 protsendipunkti võrra kiiremaks.

Prognoosi kohaselt kasvab tänavu keskmine palk 1404 euroni ja järgmisel aastal 1484 euroni. Kevadega võrreldes on need näitajad 6 ja 13 euro võrra suuremad. Võrreldes kevadega oodatakse tänavu 0,6 protsendipunkti ja järgmisel aastal 0,4 protsendipunkti võrra kiiremat reaalpalga kasvu.

Eesti tööturg on rahandusministeeriumi hinnangul heas seisus. “Keskmine palk jätkab tõusu kiires tempos. Palgakasv peaks järgmisel aastal siiski aeglustuma koos majanduse jahenemisega. Aeglustunud palgakasvu kompenseerib osaliselt hinnatõusu pidurdumine. Tööpuudus püsib madalal, 5 protsendi juures,” märkis ministeerium.

2018 2019 2020 2021 2022 2023
SKP reaalkasv, % 4.8 3.3 2.2 2.6 2.5 2.3
SKP nominaalkasv, % 9.5 6.8 5.1 5.2 5 4.6
Kaupade ja teenuste eksport, % 4.3 3.4 2.4 3.3 3.3 3.2
Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3.4 2.2 2.2 2.1 2.1 2
Keskmine palk, eurot 1310 1404 1484 1560 1638 1719
Keskmise palga reaalkasv, % 4 4.8 3.4 2.9 2.9 2.8
Keskmise palga nominaalkasv, % 7.6 7.2 5.7 5.1 5 4.9
Tööhõive kasv, % 0.9 1 0.1 0 -0.1 -0.2
Töötuse määr, % 5.4 5 5.2 5.4 5.5 5.6
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst* -0.5 -0.2 0.2 0 0.2 0
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst* -1.7 -1.4 -0.6 -0.5 -0.1 -0.1
Valitsussektori võlakoormus, % SKPst* 8.4 8.9 8 7.7 7.2 6.7
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.