Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Mineraalsete toodete väljavedu vähenes ligi poole võrra.

Kaupade eksport vähenes tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2 protsenti ja import suurenes 5 protsenti, vahendas BNS statistikaametit. 

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66 protsenti.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Mineraalsete toodete väljavedu vähenes ligi poole võrra, kuid langust tasakaalustas ekspordi suurenemine teistes kaubagruppides. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes ligi 88 miljonit rohkem.

Peamine sihtriik oli Soome

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome, kuhu läks 16 protsenti kogu kaupade ekspordist. Järgnesid Läti 10 protsendiga ja Rootsi 9 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid, puitu ja puittooteid.

Eksport vähenes enim mineraalsete toodete väljaveo arvelt Saudi Araabiasse 46 miljoni euro võrra, suurenes aga Leetu 22 miljoni euro võrra, Taani 19 miljoni euro võrra ja Lätti miljoni euro võrra. Leetu veeti rohkem transpordivahendeid ja Taani ning Lätti mineraalseid tooteid.

Juulis eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mis moodustas 15 protsenti kogu kaupade ekspordist. Järgnesid mineraalseid tooteid 12 protsendiga ja mehaanilised masinad 10 protsendiga. Enim mõjutas ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 125 miljoni euro võrra. Kõige enam suurenes transpordivahendite ja mehaaniliste masinate väljavedu.

Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 10 protsenti, samal ajal kui reeksport suurenes 16 protsenti. Kõnealuste kaupade väljaveo vähenemist mõjutas ka mineraalsete toodete väljavedu. Enim suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate ja mitmesuguste tööstustoodete väljavedu.

Kõige enam suurenes import Venemaalt

Kõige rohkem kaupu imporditi Soomest, kust tuli 13 protsenti kogu impordist. Saksamaalt Leedust ja Venemaalt tuli kõigist aga 10 protsenti. Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning Venemaalt mineraalseid tooteid.

Kõige enam suurenes import Venemaalt 25 miljoni euro võrra, Rootsist 22 miljoni euro võrra ja Soomest 20 miljoni euro võrra. Venemaalt suurenes enim mehaaniliste masinate, Rootsist transpordivahendite ja Soomest mineraalsete toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest 28 miljoni euro võrra, selle põhjus oli mineraalsete toodete sisseveo vähenemine.

Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid, mis moodustasid 13 protsenti kogu kaupade impordist, transpordivahendeid ja elektriseadmeid, toodi mõlemaid 12 protsendi ulatuses. Kõige enam suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete sissevedu, mõlemad suurenesid 27 miljoni euro võrra. Enim ehk 22 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu.