"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Helme: Eesti ei võta vastu ühtegi asüülitaotlejat (1)
09. oktoober 2019
Scanpix

"Me oleme hädas praegugi selle immigratsioonisurvega ja me ei näe erilist mõistmist meie suhtes. Ukrainlased integreeruvad pigem venekeelsesse kogukonda - meie jaoks on see kultuuriline ja demograafiline probleem," rääkis siseminister Mart Helme.

Seni kuni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on valitsuses, ei hakka Eesti immigrante vastu võtma, vahendas BNS Helmet rahvusringhäälingule Luksemburgis toimunud siseministrite kohtumisel.

Helme ütles, et rändeküsimustele pühendatud kohtumisel jäi kõlama, et Euroopa riigid on valmis omalt poolt panustama, aga vastuvõtmise suhtes ollakse väga pika hambaga ning pigem ollakse valmis panustama tehnilise abi ja ekspertiisiga.

“Ka mina ütlesin oma sõnavõtus, et me mõistame neid riike, aga meie võimed neid (asüülitaotlejaid) vastu võtta ei tule üldse arvesse. Me ei ühine ei formaalselt ega mitteformaalselt selle initsiatiiviga, külla oleme nõus omapoolset solidaarsust ilmutama tehnilise abi ja ekspertiisi näol,” rääkis Helme.

Helme sõnul on Eestil endal praegu väga tugev sisserändesurve ida poolt, endistest Nõukogude Liidu riikidest.

“Kui me vaatame, siis meile ei tule kõige rohkem asüülitaotlejaid mitte Lähis-Idast ega Aafrikast, vaid Ukrainast. Teisel kohal oli Gruusia, siis Moldova ja alles siis tulevad Afganistan ja niisugused riigid,” märkis Helme.

Siseminister ütles, et ta ei näe praegu võimalust, et Eesti võtaks vastu kasvõi ühe Aafikast või Lähis-Idast pärit asüülitaotleja. “See on väga kallis, neid menetleda, tagada neile rahvusvahelise leppega ettenähtud toetused, tugiisikud, lastele koolid ja nii edasi,” lausus Helme.

Helme sõnul on Eestil praegu piisavalt probleeme Ukrainast saabuvate sisserändajatega, kuigi Lõuna-Euroopa riikidele ei tundu see probleemina näivat.

“Me oleme hädas praegugi selle immigratsioonisurvega, ja me ei näe erilist mõistmist meie suhtes. Ukrainlased integreeruvad pigem venekeelsesse kogukonda – meie jaoks on see kultuuriline ja demograafiline probleem,” rääkis Helme.

Kaks nädalat tagasi leppisid Vallettas kohtunud Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Malta siseminister kokku uues ajutises vabatahtlikus süsteemis, mille järgi võtaks süsteemiga liitunud riik nelja nädala jooksul pärast Euroopasse jõudmist asüülitaotleja enda juurde, viiks läbi taustakontrolli ja kui taotlusel alust ei ole, saadaks taotleja tagasi kodumaale.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

hooldusterritoorium Aafrikka
9. okt. 2019 09:07
Euroopa Ühendus peab koheselt rajama hooldusterritooriumi Põhja-Aafrikka lugematute neegermeeste karjade ja arrabide hordide ladestamiseks, ümmardamiseks-kasimiseks ja valdava osa nn pagulaste saatmiseks sinna kust tuldud. Ainus lahendus juhul kui Euroopa ja eurooplased soovivad säilitada Euroopat. Kellegi poiss Sarko juhtimisel suutis Euroopa suurepäraselt hävitada kõige rikkama riigi Aafrikas Liibüa ja elajalikult mõrvata riigi juhi märter Muammari kas nüüd on raske rajada hooldusterritoorium sepa poeg Benito poolt rajatud Liibüas. Kas Prantsuse kompetentsed organid on juba toimetanud tsemendile poiss Sarko märter Muammari südamesõbra teab keegi?