"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Pensionireform suurendab riigi maksutulusid miljonite eurode võrra (0)
31. oktoober 2019
Pixabay

Kui hulk inimesi pensionireformi tõttu 2021. aastal teisest sambast raha välja võtab ja maksed sinna peatab, toob see riigieelarvesse miljoneid lisaeurosid.

Pensionireformi eelnõu kohaselt saavad alates 2021. aastast kõik inimesed võtta teisest sambast raha välja ühekordse väljamaksena. Sellisel juhul arvutatakse väljavõetavast summast maha tulumaks, mis laekub riigieelarvesse.

Lisaks hakkab teise samba maksed peatanud inimeste eest riigieelarvesse laekuma sotsiaalmaksu pensioniosa neli protsenti, mis varem suunati teise sambasse.

Seletuskirjas on välja toodud tulumaksu laekumine riigieelarvesse vastavalt teisest sambast väljavõetud raha osakaalule. Juhul kui see osakaal on 20 protsenti, laekub riigieelarvesse 2021. aastal, mil toimuvad ka kohalike omavalitsuste valimised, 190 miljonit eurot. 30-protsendilise osakaalu korral kasvaks see summa 285 miljoni euroni.

Eraldi tabel näitab teise samba maksete peatamise mõju riigieelarvele. Näiteks kui peatatakse 20 protsenti sissemaksetest – seejuures on silmas peetud osakaalu sissemaksete summast, mitte inimeste arvust -, siis 2021. aastal laekuks riigieelarvesse 71,9 miljonit lisaeurot. Kui aga 40 protsenti sissemaksetest peatataks, saaks riigieelarve juurde 143,9 miljonit eurot.

Pensionisambast raha väljavõtmine mõjutab ka tulumaksu täiendavat laekumist, sest kui kaht protsenti enam teise sambasse ei koguta, tuleb sellelt maksta ka tulumaks, kuna see kaks protsenti peetakse kinni inimese maksueelsest tulust. 2021. aastal oleks see 20 protsendi sissemaksete peatamise korral 7,2 miljonit eurot, 40 protsendi peatamise korral aga 14,4 miljonit eurot.

Seletuskirja kohaselt võib pensionireform lisaks neile maksulaekumistele mõjutada ka käibemaksu, aktsiiside ja muu laekumist, kuid selle prognoosimist peab rahandusministeerium veelgi keerulisemaks.

Muudatuse lühiajaline mõju Eesti majandusele sõltub sellest, kui suur osa rahast võetakse fondidest välja ja mida sellega tehakse.

Kui edaspidisteks investeeringuteks valitakse finantsvara, siis see Eesti majandust otseselt eriti ei mõjuta. Kõige jõulisemalt võib Eesti majandust mõjutada Eestis tarbimisele kulutatav raha. Küsitluste järgi plaanib vabanevat raha millegi suurema, näiteks kinnisvara või auto ostmiseks kasutada 12 protsenti ja jooksvateks kulutusteks neli protsenti töötajatest. See elavadaks mõningaid Eesti majanduse sektoreid, eelkõige kaubandust.

Ühekordne tarbijanõudluse puhang võib kiirendada mõõdukalt inflatsiooni, mis praeguste prognooside järgi jääb majanduse nõrga seisu tõttu kahe protsendi lähedale.

Maksutulude seisukohast toovad teisest sambast lahkujad valitsussektorile kaasa ühekordse tulumaksutulu ning tarbimisest laekub samuti rohkem tarbimismakse.

“Kuna see tulu on ühekordne, siis oleks seda otstarbekas kulutada investeeringuteks ja mitte jooksvateks kuludeks,” sedastab seletuskiri.

Teise samba prognoositav vara on 2021. aastal üle viie miljardi euro, mis moodustab 17 protsenti SKP-st. Seniste küsitluste järgi plaanivad peaaegu pooled töötajad jätkata raha kogumist teise sambasse, 10-20 protsenti aga kavatseb seda edaspidi iseseisvalt investeerida. 13 protsenti plaanib sambast vabaneva rahaga vanu laene tagasi maksta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.