Äsja valminud uuring tarbijakaitse olukorrast Eestis näitab, et tarbijad ei jää enam probleemide korral passiivseks, vaid võtavad ka midagi ette.
Lausa 79 protsenti vastanutest, kellel esines viimase aasta jooksul tarbijakaitsealaseid probleeme, võttis midagi ette probleemi lahendamiseks. Seejuures on hüppeliselt kasvanud probleemid elektroonika ning transporditeenustega. Kui ühelt poolt nõustuti väidetega, et tarbijail on piisavalt informatsiooni, et kaupu otstarbekalt valida, siis murekohtadena toodi välja, et pakendil olev informatsioon ei ole loetav või siis puudub eestikeelne kasutusjuhend.
“Hea meel on tõdeda, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning probleemide korral pöördutakse esmalt ikkagi kaupleja poole. Ameti peadirektorina valmistab mulle kahtlemata ka rõõmu, et rahulolu TTJA poolt pakutava abi ja lahendustega on kasvanud,” ütleb TTJA peadirektor Kaur Kajak.
Uuringust nähtub, et paljud Eesti inimesed kasutavad ostmiseks nii kodu- kui välismaised e-poode. Vaid 22 protsenti küsitletutest ei ole kasutanud Eesti e-poodi ja 29 protsenti välismaist. Samas nähtus vastustest, et enim huvitas vastanuid, kuidas saab kaupa tagastada – enamasti uuris seda 52 protsenti, vahetevahel 30 protsenti, ja kellega vajadusel kontakti võtta, vastavalt 45 ja 32 protsenti. Vähem tunti huvi kaupleja tegeliku olemasolu vastu, kas on tegemist valmis või eritellimustootega ja millises riigis on kaupleja registreeritud. Viimased kaks on aga olulised, kuivõrd eritellimustooteid ei ole kaupleja kohustatud tagasi võtma ning kui ettevõtja asub väljaspool Euroopa Liitu (EL), ei saa TTJA ega EL-i tarbija nõustamiskeskus kuidagi aidata.
Võrreldes nii 2012. kui 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud tarbijate teadmised oma õigustest ning sellest, kelle poole rikkumise korral pöörduda. Ent vaid väike osa tarbijatest ehk 19 protsenti teab, et eraisikute vahelise ostu-müügi vaidluse korral TTJA ei saa aidata. Sellepärast on oluline, et tarbija jälgiks, kellele ta kauba või teenuse eest teeb ülekande.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanike teadlikkus tarbijakaitsest. Uuring annab ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja käitumistest olukordades, kus esines tarbijakaitsealaseid probleeme. Uuring põhineb 1738 Eesti elaniku vanuses 18-74 aastat küsitlemise tulemustel. Varasemalt on sarnane uuring läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2012. ja 2016. aastal, ning tulemusi on analüüsitud võrdlevalt.
