Tean ülikoolikaaslast, kes üleminekuajal kandis portfellis alati kaasas kilekotti, sest ühtäkki olid pargipingid kadunud. Ka pealinnas ringi jalutades tundus, et linlaste peamine paik värskes õhus jalgu puhata on välikohvik.
Põhimõttel – mis su istumine koa maksab! Telli vähemalt tass kohvi või klaas veini! Majandus ju tuimalt pingil konutamisest ei kasva.
Tasapisi on aga istepingid linnapilti tagasi tulnud. Tulnud, et jääda! Just selliste näiliselt pisikeste asjade eest hoolt kandmine rõõmustab mind järgmise aasta Tallinna eelarve juures kõige rohkem.
Linnapea sõnul on uute pinkide ja prügikastide paika panemine, samuti nagu koerte- ja mänguväljakute rajamine meie igapäevaelu osa. Ja tegelikult ju üsna eluline osa. Paraja vahemaa tagant paigutatud pargipingid lubavad tervistava jalutuskäigu ette võtta ka kepiga kõndijail, uued mänguväljakud koos paraja arvu istepinkidega julgustavad vaarvanemaidki lastega õue kõndima tulema. Rääkimata erivajadusega lastest, kellele õues mänguvõimaluste loomisesse ja toimetulekusse linna uue aasta eelarve samuti senisest märksa suuremalt panustab.
Paljud erivajadustega laste vanemad on sobivama õpikeskkonna nimel paratamatult pidanud otsustama teatud eralasteaia kasuks. Järgmisest sügisest muutuvad nende perede lasteaiakulud väiksemaks, sest linn plaanib eralasteaedades käivate pealinna laste toiduraha katta.
Tervistav tiirutamine kodukohas aga muutub mugavamaks ja turvalisemaks juba seetõttu, et kõnniteed ja auklikud kvartalisisesed teed saaad taas siledaks. Senisest rohkem jagub linnaeelarves raha ka lumekoristus- ja tänavapuhastustöödele ja tänavavalgustusele.
Oma linnaossa suuremate ehitiste rajamise üle saavad linlased järgmisel aastal veelgi enam kaasa rääkida. Kui viis aastat tagasi algatatud linna positiivne programm kogus linlaste ettepanekuid elukeskkonna paremaks muutmiseks, siis kaasav eelarve ärgitab neid pakkuma ideid oluliste objektide rajamiseks.
