"NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks. Küll aga on alati olnud minu sõnum, et iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi," selgitas oma sõnu siseminister Mart Helme.

Helme sõnul ei ole ta öelnud, nagu tegeleks Eesti valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega, ning kui Iltalehti ajakirjanik tema sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta teda valesti, vahendas BNS.

“NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks. Küll aga on alati olnud minu sõnum, mida jään ka ministrina kinnitama, et iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi. Eesti peab suurendama iseseisvat kaitsevõimet,” rõhutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Helme.  

“Kui kahe suure NATO riigi juhid – Trump ja Macron – on juhtinud tähelepanu alliansi kaitsevôime puudustele, on lubamatu teha nägu, et meid Eestis see kõik ei puuduta. Tõsiasjade eiramine maksab riigikaitses valusalt kätte,” märkis Helme.  

Samuti ei nõustu Helme enda sõnul nendega, kes väidavad, et tähelepanu juhtumine puudustele NATO kaitsevõimes vähendab alliansi heidutusvõimet. “Alates 2016. aastast on mitu USA mõttekoda – viimati Jamestown Foundation käesoleva aasta oktoobris – juhtinud tähelepanu, et NATO juhtimisstruktuur ja jõud Poolas ja Baltikumis pole piisavad võimaliku agressiooni tõrjumiseks. Olukorda on vaja kiiresti parandada,” ütles Helme, lisades, et Eesti vaenlast heidutab ainult liikmesriikide tegelik kaitsevõime.

Iltalehti väitel ütles siseminister Mart Helme neile, et Eesti valitsus on alustanud kaitsepoliitilise varuplaani koostamist juhuks, kui NATO ei suuda Balti riike kaitsta. Helme sõnul koostatakse varuplaani koos lätlaste ja leedulastega. Helme sõnul on varuplaan vajalik, sest valitsus ei saa loota sellele, et NATO tagab igas olukorras Eesti territoriaalse terviklikkuse ja isesesivuse, märkis Iltalehti. 

Helme seisukohti on kritiseerinud nii peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Isamaa esimees Helir Valdor Seeder, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, välisminister Urmas Reinsalu, europarlamendi saadik Urmas Paet kui ka riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.