"Esikolmiku tööde osas ei saa rääkida ühtlaselt kõrgest kvaliteedist, sest parimate tööde väljasõelumist pole saanud toimuda," selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ignar Fjuk.
Fjuki sõnul peaks Rail Balticu Ülemiste ühisterminali rajama arhitektuurikonkursi võidutöö alusel, vahendas BNS. Teised tööd ameti hinnangul detailplaneeringu koostamist ning elluviimist ei vääri, sealjuures välistavad mistahes koostöö ülejäänud konkursil osalenud töödega ka Ülemistel tegutsevad ettevõtjad.
Nimelt selgus novembrikuu alguses, et Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursil saavutas esikoha Zaha Hadid Architectsi ja Esplani ühistöö Light Stream, samas alustas Rail Baltic Estonia läbirääkimisi kõigi esikolmikusse tulnud tööde esitajatega.
Seejuures laekus tänavu septembris teisele Ülemiste terminali rahvusvahelisele arhitektuurikonkursile vaid viis tööd, millest neli olid nõuetele vastavad. Linnaplaneerimise ameti juhataja hinnangul ei saa seetõttu rääkida ka tihedast konkursisõelast, mille kõik kolm parimat vääriksid elluviimist.
Mitme võitjaga konkurss on probleemne
“Esikolmiku tööde osas ei saa rääkida ühtlaselt kõrgest kvaliteedist, sest parimate tööde väljasõelumist pole saanud toimuda. Kolmas koht tähendab ju tegelikult eelviimasele kohale jäänud tööd, ning teine koht tagantpoolt kolmandat,” kirjutas Fjuk Rail Baltic Estonia juhatuse liikme kohuseid täitvale Marko Kivilale saadetud kirjas.
Fjuk nimetab mitme võitjaga ideekonkursi korraldamist seejuures äärmiselt probleemseks ja mitte eesmärgipäraseks. Võidutöö arhitektuurset ja funktsionaalset taset hindab ta aga kõrgeks. “[Oleme] nõus Ülemiste ühisterminali rajamiseks koostatava detailplaneeringu aluseks võtma just ideekonkursi žürii poolt laiapõhjalistel alustel suure häälteenamusega parimaks tunnustatud töö “Light Stream”. Nimetatud töö vastab konkursile esitatutest enim ideekonkursi eesmärgile, milleks oli saada parim ruumiline lahendus Rail Balticu Ülemiste ühisterminali hoonele ja ümbritsevale linnaruumile,” märkis ta.
Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja peab seejuures Ülemiste ühisterminali Rail Balticu kõige olulisemaks jaamaks, sest see toob kokku rongi-, lennu- ja bussijaama ning on sõlmpunktiks raudteeühenduse jätkumisele Peterburi, Moskva ning tulevikus ka Helsingi suunal.
Ühtlasi pöördusid ka Ülemistel tegutsevate ettevõtete esindajad – Ülemiste Keskuse, T1 Mall of Tallinn, Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste esindajad – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Rail Baltic Estonia ja Tallinna linnaplaneerimise ameti poole seoses Ülemiste ühisterminali ja seda ümbritseva linnaruumi ideekonkursi läbiviimisega.
Ettevõtjad eelistavad vaid ühte võidutööd
Ettevõtjad rõhutavad kirjas, et nad peavad ainsaks realiseerimisvääriliseks lahenduseks võidutööd “Light Stream” ning seejuures välistavad nad mistahes koostöö mistahes tasandil ülejäänud arhitektuurikonkursil osalenud tööde elluviimiseks.
Esimene Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkurss toimus 2014. aastal ning sellele esitati 14 nõuetele tööd Eestist ja välismaalt. Võitis 3+1 arhitektide töö “Tagasi”, mille alusel toimus ka mitmete aastate jooksul detailplaneeringu koostamine, kuid projekteerimisleping jäi lõpuks sõlmimata.
Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini. Raudteetrass peaks esialgse plaani järgi valmima 2026. aastaks.
