Sadamasse saabuvate laevade järgi saab paika panna autoliikluse linnas ning iseliikuvad autod fooridega suhtlema. "Me ei tohi unustada, et targa linna teeb edukaks elaniku esikohale seadmine," sõnas innovatsiooni eest vastutav abilinnapea Aivar Riisalu.
Hiljuti avatud targa linna tippkeskuse FINEST TWINS eesmärk on muuta Eesti linnad maailma kõige nutikamateks, ütles keskuse juht ja Tallinna tehnikaülikooli teadlane Ralf-Martin Soe. Üks eestlaste ja soomlaste ühine töörühm on juba uurinud Tallinna ja Helsingi sadamate vahelist liiklemist ja andnud soovitusi, mida peaks tegema, et vältida ummikuid, mida võivad tekitada sadamasse minevad ja sealt tulevad autod. On soovitatud mitte enam parkida veoautosid sadamates, vaid ajastada nende tulek nutika järjekorrasüsteemiga. Uurijad tegid kindlaks, et laevad jõuavad üldiselt väga täpselt sadamatesse, ja nii saab linnaliiklust planeerida lausa minutite täpsusega. Kui on teada, millal tekib ummikute oht, saab vastavalt reguleerida foore ja muuta liikluskorraldust. Nii võib kahe linna vaheline liikumine muutuda märksa sujuvamaks.
Ühine pilet Tartus ja Helsingis
Juba on tehtud ka mitmeid robotsõidukite pilootprojekte. Mustamäe teaduslinnakus saab praegugi teha niisuguste iseliikuvate autodega proovisõitu. Seejuures on huvitav panna isejuhtivad sõidukid valgusfooridega suhtlema. Seda kõike Mustamäe teaduslinnakus juba tehaksegi. “Me oleme ka tegelenud nullenergia majadega,” rääkis Soe teaduslinnaku tegemistest.
“Tehnikaülikooli professorid on selles vallas suure töö ära teinud. Näiteks oleme ehitanud ühe vana maja ümber nö null-energia majaks ja saanud selle juures hindamatuid kogemusi ja teadmisi, mida nüüd saab huvilistele edasi andma hakata. Niisuguste majade puhul on ju väga tähtis sisekliima ehk see, kuidas peaks õhuvahetus toimuma just nutikate lahenduste abil, mitte akent või välisust lahti tehes. Kõike seda saame kasutada ka teaduses ja tudengite õpetamisel.”
Keskus otsib rohtu niisuguselegi argisele murele nagu järjekord. Ülikooli kohvikutes tekivad loengute vaheajal suured sabad, sest kõik tudengid tahavad korraga sööma minna. Ja mõne aja pärast, kui hiigelauditooriumid taas õppuritega täituvad, jäävad söögikohad tühjaks. Kusagil on olemas info, millal need vaheajad algavad ja kui palju tudengeid siis korraga süüa tahab. Aga neid andmeid peab otsima ja seda ei hakka keegi tegema.
Samas, kui see teave on leitav ühe näpuliigutusega, teaksid paljud, kes parajasti loengul ei pea olema, millal on õigem kohvikusse minna ja millal tasub sealt eemale hoida. Analoogseid olukordi on ka linnaelus küll ja küll ning sujuvama elukorralduse nimel tuleb Soe sõnul hakata ka niisuguste probleemidega tegelema. “Linnas laiemalt kasutusele võetav peab ju kusagilt alguse saama, ja me tahamegi olla tehnikaülikoolis selliseks näidiskeskkonnaks, kus neid järjekordi ja tunglemisi on välditud,” lausus ta.
Samamoodi otsib keskus viise, kuidas linnad saaksid paremini koostööd teha. Ja mitte ainult Eesti linnad omavahel, koostöö võiks sujuda ka välismaa linnadega. “Minu doktoritöö käsitles teemat, miks ei võiks mobiilne parkimine olla Tallinnas, Helsingis ja miks mitte ka Stockholmis ühine,” rääkis Soe. “Ja nüüd ongi see asi lahenemas. Samamoodi oleme tegelenud sellega, et ka ühissõidukites maksmine võiks olla piiriülene. Et roheline ühiskaart ei kehtiks mitte ainult teistes Eesti linnades, vaid ka välismaal, näiteks Helsingis ja miks mitte Stockholmiski. Ja see asi praegu käib.”
Kõigile kasu
Nii Helsingis kui ka Stockholmis on linnavalitsemises kasutusel veel paberlepingud, selles osas on Tallinn neist palju ees, väitis Soe. Aga samas on Soome ja Rootsis avalikud asutused täielikult üle läinud e-arvetele. Nii ongi kõigil vastastikku üht-teist õppida ja koostööst saab ainult võita. “Tallinn on saanud meie teadustegevuse heaks partneriks, väga hästi on asjad arenema hakanud just transpordis ja energiamajanduses,” selgitas Soe.
Eesti digiriigi eeskujulik kuvand põhineb avalikel teenustel. See tähendab eelkõige andmete kiiret liikumist eri ametkondade ja linnade vahel ning digiallkirjastamise võimalust. Aga kui vaadata, kes neid teenuseid pakuvad, siis enamasti on need linnad. “Kui me räägime igapäevasest elust – transpordist, koolidest, haiglatest –, siis need avalikud teenused on linnateenused,” selgitas Soe.
“Riigil niisuguseid teenuseid peaaegu polegi. Võid taotleda passi või isikutunnistust teatud aja tagant, aga linna teenuseid tarbime me kogu aeg. Seepärast peabki linn digiriigi arendamise initsiatiivi võtma, ja Tallinn seda nüüd tegemas ongi. See sunnib ka meie keskust digiarengutega tegelema, et keegi ei saaks öelda, nagu oleks meie digiriik hangunud. Meie tegevus peab kaasa aitama, et Tallinnat vaadataks ka edaspidi nagu digiteenuste majakat, mille tuli näitab teed kogu maailmale. Sellesse me panustamegi.”
Keskus lubab suuremaid arendusi linnas juba ületuleval aastal. “Meil on keskuses poolsada tippteadlast, nii Tallinnast kui ka Helsingist, kes siis eri probleemidega tegelema hakkavad. Nad toovad meie lahendustesse kõige paremad teadmised, mida üldse on võtta. Oodata on kõigi linlaste elu muutvaid asju viies valdkonnas: ehitamises, mis puudutab ka arhitektuuri, energiaküsimustes, linnatranspordis, andmetöötluses ja valitsemisel,” rääkis Soe. “Kogu meie tegevus, mis kaasab ka Soome teadlasi Helsingi Aalto ülikoolist, aitab eelkõige lahendada Eesti linnade muresid, aga kuna lahendused on teaduslikud, siis kindlasti on meie tegevusest kasu teiste maade linnadel.”
“Me ei tohi unustada, et targa linna teeb edukaks elaniku esikohale seadmine. Tehnoloogia on siinjuures vaid vahend targa linna saavutamiseks,” sõnas Riisalu.
Tallinn sai tehnoloogiate igapäevaellu viimise eest auhinna
• UNESCO ja rahvusvaheline vaatluskeskus Netexplo analüüsivad igal aastal maailma linnades tehtavat ja annavad selle põhjal välja targa linna auhinnad. Tänavu kuulus kümne auhinna saanud linna hulka ka Tallinn.
• Tallinn on üks auhinnatud kümnest linnast üle kogu maailma. Auhind digiarengu kategoorias tunnustab Tallinna võimet sulatada uusi tehnoloogiaid elanike igapäevaellu.
• Lisaks Tallinnale kuuluvad Netexplo Smart Cities 2020 kümne parima hulka Austin USA-s, Dakar Senegalis, Espoo Soomes, Medellín Kolumbias, Shenzhen Hiinas, Santiago Tšiilis, Singapur, Surat Indias ja Viin Austrias.
• Rohkem infot leiab siit.
