"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
JUHTKIRI: Ravimikriis kui krooniline haigus (1)
13. jaanuar 2020
Scanpix/ Foto on illustreeriv

Meedia vahendatud kriisid ei pruugigi olla kõige ohtlikumad. Ravimikriisi ohvrite arvu Euroopas võib ainult oletada. Esiteks on mõne tableti võtmata jätmisest tekkivat kahju inimesele keeruline konkreetselt mõõta. Ja teiseks, ravimikriisist küll kirjutatakse, aga need teated asuvad kusagil tagaplaanil.

Ravimikriis on nagu ühiskondades ja Eestiski hiilivalt kulgev krooniline haigus. Kui puhang läbi, võiks arvata, et inimene on terve – aga siis tuleb juba uus puhang.

Asjatundjad nimetavad ravimikriisi ühe peamise põhjusena Euroopa Liidu mullu veebruarist karmistunud nõudeid ravimite tootmisele. Tehased peavad varustama  ravimikarbid turvakoodidega, sest võltsravimitega teenivad kuritegelikud jõud ülikasumeid, lisaks on need eluohtlikud. Veel põhjendab tõhusamat kontrolli tõsiasi, et kui arsti käes on mõni aine ravim, siis tänaval juba narkootikum.

Lähteainete tehased Aasias peaksid nüüd samuti hakkama vastama eriti karmidele, EL-i tootmisreeglitele. Selliseid nõuetele vastavaid hüpertehaseid leidub maailmas liiga vähe. Isegi Saksa kontsernid takerduvad karmi kontrolli. Loomulikult ei saa Eesti globaalseid protsesse kuidagi mõjutada. Kuid üsna ilmselt ei pääse me laovarude loomisest. Laovaru saaks n-ö jooksvalt uuendada ehk siis aeguvaid ravimeid kasutusse saata. EL-i ravimidirektiiv kohustab, et hulgimüüjad peavad tagama konkreetse piirkonna vajadustele vastava piisava ravimivaliku. Sama nõuab Eesti ravimiseadus. Tegelikus eluga võrreldes paneks see muigama – kui see poleks traagiline (sest ravimitest sõltub ju Eestiski sadade tuhandete inimeste elu). Aga mida saaks hulgimüüja teha – minna püssiga ähvardama lähteaine tehase juhte näiteks Indias?

Kõige selle taustal hämmastab, kui haavatavad on tänapäeva riigid. Uskumatuid summasid kulutatakse relvastusele. Samas suruks kõik üsna ruttu põlvili ravimitarnete lõpetamine kas korruptiivsel teel hulgimüüjaid survestades või kuidagi teisiti. Kõige kurvem, et tänapäeval oleks lihtsam teada saada tuumarelva koodi, kui et miks mõne elutähtsa ravimi tarne viibib. Ahel on pikk: jõuab välja maailma teise otsa ning farmaatsiakontsernid on riigid riigis.

Üsna ilmselt on meil laovarude ja IT-süsteemide loomise abil, millest näha reaalajas ravimite hulk, võimalik oma inimesi tõhusamalt kaitsta. Tõenäoliselt on kriisi põhi mööda saanud. Näiteks Raeapteegi juhataja Triinu Entsik-Grünbergi näol säras siiras rõõm, kui ta sai podagrahaigetele patsientidele teatada, et India probleemide tõttu tootmisraskustesse sattunud ravim allopurinol on jälle apteegis saadaval.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Mari
13. jaan. 2020 20:18
Luues seoseid praeguste sündmusite MV Woolis ja eelnevate aastate eest eesti maaettevõtluses toimunud sündmuste vahel avaneb silmade ees õõvastav pilt. Meie eesti riigi maaelu ja väikeettevõtlust on sihikindlalt ja süsteemselt justkui õigetel eesmärkidel kuid tegelikult valedel põhineval kurjusel pahatahtlikult hävitatud. Jutt käib seakatku puhangu käigus hävitatud seakasvatuse farmidest. Nagu selgub surid sead inimtekkelise bakteri ga nakatamise läbi. See bakter on väljatöötatud ja patenteeritud USA laborites. Just see bakter leiti eesti seafarmisdest. Kuidas sattus see bakter eesti metsadesse eesti seafarmidesse ? Ta pidi siia selleks toodama ja levitatama. Rääkides MV Woolist ja listeeria hüsteeriast .Vaatasin seda ja kogu aeg oli tunne et siin dirigeeritakse ülevalt poolt neid asju kuidagi väga valesti. VTA O. Kallase , PM -s Lemetti ja meie ajuvaba lömitava peavoolumeedia ühiste jõupingutuste abil oleks see tubli eesti ettevõte äärepealt põhja lastud . Selleks tehti kõik- kõigepealt laimati ja kangutati ametist minister Järvik, kes ei olnud nõus ettevõtet sulgema. Siis esitati täiesti ebakompetentset ja ilmvõimatut nõudmist null- tolerants listeeria bakterile . Siis brutaalsed nõudmised kogu laoseisu hävitamiseks . MV Wool võitles vapralt lasi teha sõltumatutes laborites proove , mis näitasid et piirnorme ei ole ületatud.Tegi suurpuhastusi. Ei aidanud. Minu isiklik arvamus on see selle firma üks päästja oli Nõmme Raadio kes tõi väja tõe aastate taguse seagripi kohta, siit ka lihtne seoste leidmine praeguse juhtumiga .Alles siis sm. O.Kallas lasi jalga VTA-st Huvitav kes olid sekatku ajal VTA juhid ja PM kantsler? Süvariik - see on kurjus. Meedias liiguvad jutud et järgmisena mis meid tabab on linnugripp. Olgem valvel! Lisa Ameerikas on registreeritud seakatkule patent no: US8124101B2. See näitab, et tegu ei ole looduslikult arenenud viirusega, vaid laboris välja töötatud biorelvaga, mida kasutatakse tänase päevani raha teenimise eesmärgil surma külvamisega meie maal. Viirus oli saadetud patendiametisse 2005. aastal ning 2009 aastal kui see sai lõpuks patendeeritud, algas viis kuud hiljem esimene seakatku epideemia. Selleks ajaks oli juba valmis vaktsiin, mida hakati müüma viiruse tõrjeks riikidele, kus kuulutati välja pandeemia. Antud viirust on levitatud selgelt äri eesmärgil. /taskuraamat.com allikas patendi nimetus:Genetically engineered swine influenza virus and uses thereof