"See on kõige magusam aeg, kui sa pole veel uude majja kolinud, elad ajutise elamispinna peal ja näed, kuidas sinu maja saab üha rohkem sellise ilme, nagu sa oled kunagi mõelnud," ütles teatri peanäitejuht Elmo Nüganen saates Tallinna Panoraam kultuuriajakirjanik Maris Johannesele eesootavatest muutustest rääkides.
Tallinna Linnateater valmistub uue maja ehitusperioodiks ja suureks kolimiseks ning tähistab 13. veebruaril oma 54. sünnipäeva sarikapeoga Suur-Sõjamäel, kus on valmimas teatri töökojad.
Uue maja projekti tugevus on klaasist maja
Laia tänava teatrihoone praegune projekt, mille järgi ehitama hakatakse, on arvult kolmas. Esimese projekti järgi oli plaanitud suur saal 700–800 kohaga.
Vajadused aga muutuvad: “Me tuleme august välja, maapinnaga tasa, tõuseme tänava kõrgusele ja tekib selline plats, sisehoov, kus me hakkame siseteatrit tegema, teise saali katusel. Ja kaks uut saali tulevad maa alla, sest teatrisaalid ei vaja päevavalgust,” selgitas Nüganen. “Pole mõtet ehitada maa peale ja hakata siis kunstlikult pimendama. Mis mõte sel on?”
Nüganen ütles, et praeguse projekti uudsus ja tugevus on klaasist maja lahenduses, mis on läbinähtav Aida tänavalt. Arhitektuuri mitte ei kaeta kinni mingisuguse ehitise, uue majaga, vaid vastupidi, see avatakse.
Projektis on kaks saali, üks neist on Põrgulava saali asemel. Lähtuvalt oludest on see nagu mikstuur Itaalia teatrist ja blackbox’ist, umbes nagu blackbox lavatorniga, kuhu võib lavakujunduse ära peita. See tekitab tribüüni, kuhu publik saab paigutuda õues istudes.
Lisaks sellele tuleb veel 30-kohaline blackbox.
“Küsimus on selles, et täita ühte 500-kohalist saali ühel õhtul on esiteks keerulisem ja siis tuleb juba teha teatud mööndusi, et teha teatud lugusid ja täita suurt osa. Aga kui sa jagad selle pooleks või kaheks kolmandikuks ja üheks kolmandikuks, siis võid teha natuke keerulisemaid lugusid, ilma et kaotaksid kvaliteedilt ja ilma et kaotaksid piletitulult,” selgitab Nüganen uue maja eeliseid.
Salme kultuurikeskuses ollakse kolmes saalis
Ehitusperioodi algus on plaanitud järgmisesse teatrihooaega. Nii et kestev hooaeg on viimane, mis möödub täies mahus Laial tänaval. Praeguses majas saab linnateater olla selle aasta lõpuni. Ehituse ajaks kolib teater etendustegevusega Salme kultuurikeskusesse, mis läbib põhjaliku värskenduskuuri.
Elmo Nüganen, kes on olnud teatrijuhi ametis 1992. aastast, rääkis, mida kõik need muudatused teatrile täpsemalt tähendavad. “Järgmine sügis hakkab teater vaikselt asju kokku pakkima ja siit lahkuma,” ütles Nüganen. Muidugi ei lahkuta nii, et tõmmatakse kõigist seintest korraga juhtmed välja, vaid sammhaaval augustist kuni detsembrini.
Töökojad kolivad selleks ajaks juba valminud kompleksisse, kus on puidutsehh, metallitsehh ja kõik muu teatri tööks vajalik. Seni tehti seda kõike siinsamas vanalinna keldrites ja see oli tervisele väga kahjulik. Ehitusperioodiks lähevad lavastused Salme kultuurikeskusesse, kus käib praegu renoveerimine.
“Me leidsime n-ö ühisosa, mis sobib nii Salmele kui ka meile praegu ja kõik see tehakse meie näpunäidete järgi. Ta (Salmes olev teater – toim.) muutub intiimsemaks, ta ei ole enam nii suur koppel,” selgitas Nüganen.
Salmes ollakse kolmes saalis – suures saalis ja kahes väiksemas blackbox’is. “Minu meelest see on väga, väga õnnestunud projekt!” kiitis Nüganen.
Noorus tuleb Kalamajja – nagu Panso aegadel
Noorsooteatri looja Voldemar Panso hõikas 1965. aastal, mil teater sündis, et noorus tuleb Kalamajja. Nüüd, teatri vahepeatusel-maandumisel Salme kultuurikeskuse ruumidesse, on see omajagu märgiline. “
Balti jaama tagune paik Panso ajal oli veel päris nitševoo,” muigas Nüganen, “aga see, mis ta oli 80-ndate lõpul stagnatsiooni hiilgeajal… Kui külm ta oli, kui pime ta oli ja seetõttu ka kui kriminogeenne ta oli. Kui sa läksid autoga, siis pidid arvestama, et autoraadio on pärast ära varastatud ja auto aknad sisse löödud. Praegu me ei ole enam selles ajas ja see pole enam see rajoon.”
Nüganen ütles, et olemasolev repertuaar viiakse Salme saalidesse ja seal hakatakse tegema ka uut repertuaari: “Oleme püüdnud seda teha nii, et meil ei katkeks side publikuga.”
Selle poole aasta jooksul, mil teater mängib nii Laial tänaval kui ka Salmes, peab vaataja teadma, kuhu teatrisse tulla.
“Seal on ka hasardi küsimus, kas me saame ka vaataja endaga kaasa,” ütleb Nüganen. “See on loominguliselt palju suurem väljakutse kui see, mis ootab siis, kui me siia tagasi tuleme,” mõtiskleb ta.
“Inimesed käivad kolm esimest aastat vaatamas uut maja, probleem hakkab sellest, kui inimesed on uues majas juba ära käinud, neljandal ja viiendal aastal – see on praktiliselt iga asjaga nii, kooselus, abielus, iga asjaga,” tõmbab ta paralleele. “Mina arvan, et see Salme mineku aeg on kõige-kõige magusam, sellepärast, et kõik on veel ees.”
Linnateatri majade lugu – Salmest vanalinna
Linnateater on oma praeguses unikaalses kodus Laial tänaval etendusi andnud 1999. aastast, olles end sisse seadnud 16 omavahel ühendatud keskaegses hoones – seni on siia mahutatud kõik teatritegemiseks vajalik alates töökodadest, proovisaalidest ja kontoriruumidest kuni erinevate lavadeni välja. Linnateatri majade lugu on aga omanäeoline “draama”.
Tallinna Linnateatri sünnipäev on 1965. aasta 13. augustil, mil asutati Eesti Riiklik Noorsooteater.
Teatril kohe alguses oma maja polnud. 1966. aastast alates sai Noorsooteatri pealavaks J. Tombi nimelise kultuuripalee suur saal Salme tänaval. 13. veebruaril toimus seal teatri ametlik avamine lavastusega “Otsustage meie üle, inimesed!”.
1975. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri Väike saal, 1983 keldris asuv Kaminasaal.
1987 valmis arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uuest teatrimajast Interklubi nime all. Ajakirjanduses ja muinsuskaitsjate hulgas algas avalik arutelu – poolt ja vastu.
1989. aasta alguses sõlmiti Moskvas leping Interklubi ehitamiseks Tallinna vanalinna, alustati trafoalajaama ehitamist ning Lai 19 / Aida 2 ja Lai 21 restaureerimist. 8. juunil 1990 toimus pidulik nurgakivipanek Noorsooteatri uuele hoonele, mis pidi valmima 1992. aastaks, aga pöördelised ajad otsustasid teisiti ning unistus uuest moodsast majast pandi ootele.
1992 võeti kasutusele Pööningusaal (praegune Taevalava).
1994 sai Noorsooteatrist Tallinna Linnateater. Nüganeni juhtimise all võttis Linnateater järjest kasutusele uusi ja ootamatuid mängupaiku.
1995 etendus Lavaaugus Elmo Nüganeni vabaõhutükk A. Dumas’ “Kolmest musketärist”, mis saavutas hiigelmenu ja seda mängiti kolm suve järjest.
Kevadel 2003 võttis Linnateater kasutusele ajaloolise Hobuveski Laia tänava lõpus, sama aasta sügisel valmis esimene teatritükk ka Köismäe tornis.
Sügisel 2004 avas teater taas aastapäevad remondis olnud Väikese saali, mille välisilme oluliselt ei muutunud, kuid juurde tuli uusi võimalusi teatritegemiseks. Väikese saali kohal ehitati välja katusealune korrus, mis andis juurde palju lavatehnilisi võimalusi.
2011. aasta kultuuripealinna projekti ajaks pidid valmima nii linnateatri uus hoone kui ka uus Kultuurikatel, kuid selgus, et mõlema jaoks raha ei jätku.
2008. aastal korraldati rahvahääletus “Kultuurikatel või linnateater?”, mille võitis Kultuurikatel. Linnateatri unistus uuest moodsast majast saab nüüd teoks. Enam pole kaua oodata!
Saade “Tallinna Panoraam” on eetris Kanal 11-s pühapäeviti 17.30 kuni 18.30, Kanal 2 (kordus), esmaspäeviti 13.00 ja Kanal 11 (kordus), esmaspäeviti 5:45.
