Raport: Soome geograafiline asend soosib rahapesu

Raport: Soome geograafiline asend soosib rahapesu (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

16. veebruar 2020

Rahapesukeskuse hinnangul on tõenäoline, et suurem osa Venemaalt Euroopa pankadesse voolavast rahast ei ole saadud traditsioonilise omandivastase ja narkokuritegevusega, vaid see on pärit varimajandusest.

Rahapesu- ja terrorismivastase rakkerühma Financial action task force on money laundering (FATF) värskes raportis tõdetakse, et Soome geograafiline asend teeb ta hämarate raha- ja kaubavoogude liikumise seisukohast riskipiirkonnaks, aga ametivõimud tulevad rahavoogudega halvasti toime, vahendas BNS.

Venemaa on Soome kaudu liikuvates sadadesse miljonitesse ulatuvas kahtlastest sularahaarveldustes esikohal. Tähelepanuäratavas koguses kahtlast raha tuleb aga Soome ka Suurbritanniast, Eestist, Prantsusmaalt ja Rootsist.

Lõviosa kahtlasest rahast läheb samuti Venemaale, aga ka näiteks Maltale, Kuveiti, Lätti ja Prantsusmaale. 2018. aastal külmutati varasid viie ja 2019. aastal umbes 10 miljoni euro väärtuses.

Eelmisel aastal tehti rahapesukahtluse kohta avaldusi rohkem kui kunagi varem. Keskkriminaalpolitsei rahapesu uurimiskeskuse ülema Jaakko Christenseni sõnul said nad 64 400 avaldust ehk 25 000 rohkem kui aasta varem. Pankade kõrval teatavad kahtlastest tehingutes ka maksevahenduse- ja hasartmänguettevõtted.

Selle ulatusele osutab asjaolu, et Vene võimud kõrvaldasid 2016.-17. aastal äriregistrist 1,2 miljonit riiulifirmat.

Soome kohtud on langetanud viimase kolme aasta jooksul süüdimõistva otsuse 185 raskes rahapesujuhtumis.

Kommentaarid (1)

Hea raport.

16. veebr. 2020 17:19

Eesti peaks nüüd küll suure müüri ehitama, et need pahad kombed ei nakkaks.

Sobimatu Vasta

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.