"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
Uuring: eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud (1)
21. veebruar 2020
Albert Truuväärt

"Teeb heameelt, et eestlased juba mõtlevad üleliigsetele pakenditele ja tahavad, et jäätmemajandus oleks paremini korraldatud," ütles Orkla Eesti juht Kaido Kaare. "Noorem põlvkond juba ootab, et neil oleks rohkem jätkusuutlikke valikuid ning ettevõtjatel on aeg neid senisest rohkem pakkuda."

Rahvusvahelise uuringu kohaselt muretsevad Eesti inimesed keskkonna- ja kliimaküsimuste pärast vähem kui meie naabrid põhjas ja lõunas. Kui globaalne kliimasoojenemine ja kliimaemissioonid lähevad eestlastele vähe korda, siis sellest, et plastik ei satuks ookeani, puud jääks metsa alles, jäätmemajandus oleks eeskujulik ja kaupa ei pakendataks üle, hoolivad Eesti inimesed küll.

Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, kokku seitsmes riigis, et selgitada välja inimeste hoiakud seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega.

Uuringust tuli välja, et selles osalenud seitsme riigi inimestest läheb globaalne soojenemine kõige enam korda rootslastele ja soomlastele ning kõige vähem eestlastele. Kliimaemissioonide kui murekoha küsimuses eristusid Põhjamaade ja Baltikumi vastused drastiliselt.

Kui kõigis põhjala riikides märkis vähemalt 30 protsenti küsitletutest kliimaemissioone kolme kriitilisema keskkonnaalase teema seas, siis kõigis Balti riikides jäi vastav protsent kümne piiresse. Ka selles küsimuses olid eestlased suurimad skeptikud, vaid 8 protsenti vastanutest leidis, et emissioonid on väga oluline keskkonnaprobleem.

Eestlastele lähevad korda käegakatsutavamad teemad

Muuhulgas selgus uuringust, et Eestis on kõige rohkem neid inimesi, kes ei usu, et maailm seisab silmitsi kliimakriisiga (31 protsenti Eesti vastanutest).

Eesti inimestele lähevad globaalsetest küsimustest märksa enam korda teemad, mis on kodu lähedal ja käegakatsutavamad: prügimajandus, metsa mahavõtmine, tarbekauba ülepakendamine. Paljud vastanutest peavad oluliseks ka eluslooduse kaitset, tuleviku toiduallikaid ja joogivee kaitset.

“Tellisime selle uuringu esmakordselt ja välja tuli nii ootuspäraseid kui väga üllatavaid tulemusi,” ütles Kaare. “Ühelt poolt on üllatav, et me kliimasoojenemisele ja emissioonidele siin Eestis nii vähe tähtsust omistame, aga teisalt teeb heameelt, et eestlased juba mõtlevad üleliigsetele pakenditele ja tahavad, et jäätmemajandus oleks paremini korraldatud,” võttis Kaare uuringu kokku. “Noorem põlvkond juba ootab, et neil oleks rohkem jätkusuutlikke valikuid ning ettevõtjatel on aeg neid senisest rohkem pakkuda.”

Täna toimunud paneeldiskussioonil arutlesid uuringu järelduste üle keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika nõunik Katre Kets, maailmakoristuse eestvedaja Anneli Ohvril, toiduteadlane Rain Kuldjärv ja Orkla Eesti juht Kaido Kaare.

 
Öine valgusreostus on suur
Panelistid andsid kaasa mõned mõtted, mida saab kohe ära teha, et meie põlvkonnast jääks keskkonnale maha väiksem jalajälg:

Anneli Ohvril, maailmakoristuse eestvedaja: “Kõik sõltub meie endi igapäevastest valikutest ja väikestest sammudest. Kui me ei mõtleks, millist salatit me liha kõrvale valime, vaid milline loomne lisand võiks olla taimetoidu kõrval, oleks see märkimisväärne mõtteviisi muutus.”

Katre Kets, keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika nõunik: “Öine valgusreostus on suur. Sel ajal, kui inimesed peaksid magama, on linn valge – igal pool tuled põlevad, valgusreklaamid vilguvad. Kui kustutame osagi neist ära, säästame palju energiat.”

Rain Kuldjärv, toiduteadlane: “Jätkusuutlikkuse huvides võiks olla omnivooril rohkem maitsvaid taimseid valikuid. Inimesed söövad liiga palju liha, sest nad leiavad, et taimsed alternatiivid pole piisavalt maitsvad.”

Kaido Kaare, Orkla Eesti juht: “Toidutööstus peab vähendama pakendimaterjali hulka ja leidma lahendusi keskkonnasõbralikumate pakkematerjalide kasutuselevõtuks. Samuti on oluline pakkuda tarbijale tervislikumaid valikuid, vähendada toidus suhkru ja soola hulka.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uskmatu-toomas
25. veebr. 2020 15:07
Kliima soojenemine ei ole inimtekkeline aga planeedi reostamine küll ! Need on kaks eri asja kas saadad tossu atmosfääri või vead oma jäätmed metsa alla,ookeani või lased oma kehvalt puhastatud reoveed koos liigse väetamise jääkidega veekogudesse jne. Vaataksime ikka kõigepealt üle oma tegevused mis on kahjulik nii ümbrusele kui inimese tervisele. Kuid kus sa sellega suurkorporatsioonid peavad iga aasta oma tootmist suurendama st. üha uusi ja uusi pakendeid kuna iga pisike jupike peab olema eraldi pakendatud,rehvitootjad peavad saama toota üha rohkem rehve sest nende kvaliteet küsitav jne. Valgusreostus-kuuskümmend aastat tagasi olid linnad vähem valgustatud,puudusid värelevad reklaamid aga innakodanikul oli linnavahel turvalisem käia kui täna. Kas need vilkuvad ja värelevad reklaamid peavad vilkuma öö läbi,et pakkuda silmarõõmu mõnele jommis seltskonnale ?