Teise samba pensionisüsteemi vabatahtlikuks muutmine suurendab komisjoni hinnangul pensionide ebapiisavust ning sellega seonduvalt ka eelarve- ja majandusriske.

Täna avaldatud Euroopa Komisjoni sotsiaal-majandusliku analüüsi aruande kohaselt on kiiresti muutuvate tööturusuundumuste ja tehnoloogia arengu tõttu tekkinud oskuste nappus, mis avaldab survet ettevõtete konkurentsivõimele ning tootlikkuse kasvule, vahendas BNS. 

Euroopa Komisjoni avaldatud riigiaruannetes on iga liikmesriigi peamisi sotsiaal-majanduslikke probleeme analüüsides lähtutud iga-aastasest kestliku majanduskasvu strateegiast. Aruannetes on keskendutud neljale mõõtmele: keskkonnakestlikkus, tootlikkuse kasv, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus, teatas komisjoni pressiteenistus. 

Majanduskasvu toetab soodne olukord tööturul 

Esimest korda on aruannetes hinnatud ka liikmesriikide edusamme ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ja määratud kindlaks prioriteedid, mille alusel antakse toetust õiglase ülemineku fondist. Aruannetes on hinnatud ka Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja sotsiaalvaldkonna tulemustabeli tulemusi.

Riigiaruande kohaselt toetab Eesti majanduskasvu soodne olukord tööturul ja hea ettevõtluskeskkond; kõigi sektorite lõikes tugevat majanduskasvu on komisjoni hinnangul soodustanud avaliku ja erasektori investeeringud. Siiski leitakse aruandes, et kiiresti muutuvate tööturusuundumuste ja tehnoloogia arengu tõttu tekkinud oskuste nappus avaldab survet ettevõtete konkurentsivõimele ning tootlikkuse kasvule. 

Samuti väljendatatakse aruandes muret elanikkonna vananemise ja halva tervise taustal pensioni- ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse pärast. Teise samba pensionisüsteemi vabatahtlikuks muutmine suurendab komisjoni hinnangul pensionide ebapiisavust ning sellega seonduvalt ka eelarve- ja majandusriske.

Rahuldamata vajadus arstiabi järele on suurenenud

Eesti inimeste kehvad tervisenäitajad võivad olla seotud tervishoiu ebapiisava rahastamise, tervishoiutöötajate nappuse ja elustiilist tulenevate riskiteguritega. Rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi hinnangul on veelgi suurenenud ja on nii esmatasandi arstiabi kui ka eriarstiabi pika ooteaja tõttu endiselt üks EL-i suurimaid.

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on võrreldes teiste riikidega endiselt väikesed, mis takistab aruande kohaselt tootlikkuse kasvu. Teadmiste edasiandmine ülikoolidelt ettevõtetele ja teadustulemuste rakendamine ärilistel eesmärkidel on aeglane, mistõttu on teaduspõhine innovatsioon ettevõtlussektoris tagasihoidlik.

Vähene ressursitõhusus ning suur energia- ja süsinikdioksiidimahukus, mis on tingitud eelkõige Eesti tuginemisest põlevkivile, on probleemid, mis raskendavad EL-i kliimapoliitika raames seatud CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamist. Eesti tulevane majanduskasv ja keskkonnakestlikkus sõltuvad sellest, kui hästi riik neid probleeme leevendab, ehitades samal ajal üles innovaatilise majanduse.

Järgmise sammuna hakkab nõukogu riigiaruandeid ja põhjalike analüüside tulemusi arutama ning aprillis esitavad liikmesriigid oma riiklikud reformikavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult struktuurireformide prioriteete, euroala riikide puhul stabiilsusprogramme ning euroalasse mittekuuluvate riikide puhul lähenemisprogramme, mis sisaldavad nende mitmeaastast eelarvestrateegiat.

Komisjon esitab oma ettepanekud uute riigipõhiste soovituste kohta 2020. aasta kevadel.