"Tallinna kiirabis käivitatud lisabrigaad saab ligi 15 väljakutset päevas koroonaviiruse kahtlusega patsientide teenindamiseks," ütles Tallinna kiirabi juht Raul Adlas.
Laupäevast alustas lisaks tavapärastele kolmeliikmelistele kiirabibrigaadidele Tallinnas tööd tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmeline kiirabibrigaad, et teenindada koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid
“Praeguseks on Eestis ainult üksikud koroonaviiruse juhtumid, kuid gripiviirust on diagnoositud üle tuhande ja teisi ülemiste hingamisteede viirusnakkusi enam kui 15 000 korra. Igal inimesel on sagedase käte pesemise ja palaviku, köha või nohu korral koju jäämisega võimalik viiruste leviku piiramisele kaasa aidata, kuid vajalik on ka see, et linnaasutused oleksid valmis viiruspuhangute ajal töötama ning omalt poolt vajalikku infot jagama,” ütles Tallinna kriisikomisjoni esimees, linnapea Mihhail Kõlvart.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai andis Tallinna kriisikomisjoni istungil lühikese ülevaate koroonaviiruse levikust. Istungil arutleti Terviseameti ja Tallinna linna koostöövõimalusi koroonaviiruse ennetamisel ja tõrjemeetmete rakendamisel.
Tallinna kiirabis käivitati lisabrigaad koroonaviiruse kahtlusega kutsetega teenindamiseks, sest haige transportimine on ebaratsionaalne.
Kadai sõnul on prioriteediks muutunud väärinfoga võitlemine, kuna on väljendunud ksenofoobia, mis häirib. Põhiline on tema sõnul järgida tervisekaitsenõudeid ning jälgida sümptomite ilmnemist.
Kadai kordas üle, et koroonaviirus levib inimeselt inimesele ning tegu on vaid piisknakkusega, mis tähendab et terve inimene peab olema lähikontaktis haigega. 20 protsenti juhtumitest on kerged, kuid enam ohustatud on kõrge vererõhuga ja vähiga haiged.
Kadai meenutas, et tegu pole raske haigusega, mis on võrreldav gripiga. “Kuid kuna tegu on gripihaiguste perioodiga ning kui tekib uus haiguspuhang, siis see põhjustab survet tervishoiusüsteemile,” ütles ta.
Kadai sedastas, et riskihinnangu järgi haiguse edasine sissetoomise risk on kõrgem, kohapeal piiratud leviku tõenäosus keskmine ja laialdase leviku risk madal.
Reisimist ja kaubavahetust ei piirata
“Põhitegevus on elanikkonna teavitamine ning tänane strateegia on avastamine ja tõkestamine. See tähendab juhised selgitada välja, kellega haige on kokku puutunud, et nood ei nakataks omakorda teisi inimesi,” ütles ta.
Kadai sõnul on kriis, kui haigus levib üleriigiliselt ja kontrollimatult. Ulatuslik levik tähendab 1000 haigusjuhtu, mille ületamisel on mõju tervishoiusüsteemile suur.
Kadai sõnul eeldatakse, et gripihooaja lõpuga lõppeb ka koroonaviiruse levik, mis on ju samuti hingamisteede haigus.
Musta stsenaariumi järgi haigestub tema sõnul kaks protsenti elanikkonnast, kuid sellega saab tervishoiusüsteem hakkama.
Terve inimene näomaski kandma ei peaks
Kadai ütles, et tervel inimesel pole spetsiifilisi kaitsevahendite järele vajadust. “Näiteks munitsipaalpolitsei ametnik ei saa olla terve päeva maskiga, kuna seda peab iga kahe tunni jooksul vahetama,” selgitas ta.
Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) esimees Deniss Boroditš ütles, et nüüd on desinfitseerimistehnika ka lõppjaamas, nii et käepidemeid desinfitseeritakse isegi mitu korda päeva jooksul.
Abilinnapea Eha Võrk osutas probleemile, et kui inimene on karantiinis, kuidas ta saab esmatarvevahendeid ning kas on lisaks perearsti infoliinile telefoninumbreid, kui peaks tekkima infovaakum.
Kadai sõnul on tähtis mitte liialdada meetmete rakendamisel, et mitte pöörata ühiskonna elu pahupidi. “Vaja on kaaluda rahvustervise riski ja meetmete koormust ühiskonnale,” märkis ta.
