Praegune Rahvusarhiiv on välja kasvanud kahest endisest arhiivist ja kujunenud paarikümne aastaga riikliku arhiivinduse keskuseks, kandes edasi saja aasta eest välja öeldud ideed üleriiklikust arhiivist.
Rahvusarhiiv tähistab esmaspäeval ja teisipäeval koosviibimistega partneritele ja väliskülalistele arhiivi 100. sünnipäeva. Ühtlasi ilmub teemakohane postmark.
Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. Arhiivikomisjoni alustatut võib lugeda esimeseks sammuks arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutusvõimaluste terviklahenduste pakkumisel ning asutuste ja arhiivide vahel usaldusliku suhte loomisel.
Praegune Rahvusarhiiv on välja kasvanud kahest endisest arhiivist ja kujunenud paarikümne aastaga riikliku arhiivinduse keskuseks, kandes edasi saja aasta eest välja öeldud ideed üleriiklikust arhiivist, mille teostumine sai tõeks 1998. aasta arhiiviseadusega. Alates 2017. aastast on Rahvusarhiivi koosseisus üksused Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiiv juhib ja arendab arhivaalide kogumist, säilitamist ja kasutusse toomist. Aastas külastatakse rahvusarhiivi 1,5 miljonit korda ja 99,5 protsenti visiitidest toimub veebis.
Esmaspäeval ja teisipäeval toimusid pidulikud koosviibimised Rahvusarhiivi aktiivsemate partnerite ja väliskülaliste, Eesti asutuste esindajate, sagedasemate arhiivikasutajate ja kolleegide ringis. Eile esitleti Tartus postmarki “Rahvusarhiiv 100”.
Iga huviliseni jõuab Rahvusarhiivi sajandaks sünnipäevaks valmiv näitus, mis avatakse mais Tallinnas ja augustis Tartus. Aasta jooksul toimuvate sündmustega saab end kursis hoida meie veebi ja sotsiaalmeedia vahendusel. Juubeliaastat saadab teemakohane animatsioon ülevaatelise faktoloogiaga.
