"Kõige olulisem on see, et kooliruumi sisemaailm oleks piisavalt liigendatud – et kõik funktsioonid ei asuks ühes suures avatud ruumis," ütles büroo Must Hunt arhitekt Ott Alver.
Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linnavalitsuse korraldatud Kolde pst riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Must ideekavandiga “Seitse venda”. Ideekavandi autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ning Lisett Laurimäe.
Võidutöö sobitub hästi linnaehituslikku konteksti
“Mul on endal lapsed ja arhitektuurimuuseumis on toimunud laste arhitektuuri koolid ning sealtki on saadud huvitavat tagasisidet,” ütles võidutöö meeskonna esindaja Ott Alver. “Ilmselt tuleb küll teatud lihtsustus teha, et realistlikuks jõuda, aga kindlasti mõtteid saab,” sõnas ta.
Riigi Kinnisvara projektidirektor ja konkursi koordinaator Raivo Toom selgitas žürii tagasisidet võitjale. “Žürii hinnangul on võidutöö selge ja sümpaatse mahulise planeeringuga kontseptsioon, mis sobitub hästi ümbritsevasse linnaehituslikku konteksti. Meeldiv ja põhjalikult on läbitöötatud siseruumi lahendus, kus avatud alad on hästi liigendatud, mis pakub mitmekesist tegevusruumi. Campus’e-ala väliruum on põhjalikult läbi lahendatud,” võttis Toom žürii tagasiside kokku.
Arhitekt Kalle Komissarov, kes võistlusülesande koostas ja žürii töö protokollis, ütles, et riigigümnaasiumide arhitektuurikonkurss üllatas sel korral väga tugevatasemeliste töödega: “See on programm, mida me saame uhkusega näidata väljaspool Eestit. Arhitektid on käed soojaks teinud,” sõnas ta.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps toonitas võidutööd kommenteerides, et järjest uued loodavad riigigümnaasiumid ei kätke endas mitte üksnes uusi hooneid, vaid ka uutmoodi õppimist.
“Koos õpikäsituse muutumisega peab muutuma ka kooliruum, pakkudes tõhusat tuge õpetajate ja õpilaste igapäevasele tegutsemisele. Hea kooliruum on läbi mõeldud ja mõtestatud keskkond, kus õppida saab kõikjal. On rõõm näha, et üks selline koolikeskkond on taas sündimas,” ütles Reps.
Uus koolimaja on loovalt liigendatud tervik
Suurkooli projekti puhul mängib olulist rolli ka see, kuidas üle tuhande õpilase teenindav ruum õpilassõbralikumaks muuta.
“Ma arvan, et kõige olulisem on see, et see sisemaailm oleks piisavalt liigendatud – et kõik funktsioonid ei asuks ühes suures avatud ruumis, vaid et nad kõik jaotuksid maja peale laiali. Erinevad tegevused vajavad tegelikult erinevat ruumi – raamatukogu ja ütleme sööklat kokku panna pole ju mõistlik,” sõnas Alver.
“Sellepärast me olemegi selle hoone kolmeks osaks löönud – neil kõigil on erinev funktsionaalsus, erinev avalik ruum, aga see on kokku seotud, nii et sa tajud, et oled ühes suures ruumis,” selgitas ta. “Ma arvan, et see, mis on väljaspool klassiruumi, on kõige olulisem.”
Arhitektuurikonkursi teine koht läks ideekavandile “Kuu”, mille esitas konkursile arhitektuuribüroo Salto ning autoritekson Maarja Kask, Ralf Lõoke ning Martin McLean.
Kolmanda koha saavutas ideekavand “Kolm”, autoriteks Mari Hunt, Nele Šverns, Arvi Anderson, Aet Ader, Karin Tõugu, Oskars Vāvere, Līva Nordmane, Liene Adumāne-Vāvere, Mārtiņš Rusiņš, Olga Trebuhina, Vilnis Tinuss ning Emīls Maksims b210 arhitektuuribüroost.
Mõeldud on ka laste liikumisvajadusele
Kolmanda koha saanud arhitektuuribüroo esindaja, arhitekt Mari Hunt ütles, et ka iseenda kooliskäimise kogemus määrab omajagu: “Meie kooliskäimised on juba küll üle 15 aasta tagused, aga me oleme tegelenud päris palju sellise uuenenud õpikäsitusega – kuidas üldse kooli projekteerida, nii et see vastaks paljudele erinevatele huvigruppidele.”
Ta lisas, et tänapäeval on suur probleem selles, et lapsed ei liigu piisavalt palju. “See oli suur probleem juba siis, kui ka meie koolis käisime. Näen ka praegu, et väga palju on sellist ühekülgset õpet ja oleks vaja luua erinevaid keskkondi ja mõelda kaasaegsele õpikeskkonnale. See on teema, millega olema ka ise tegelenud ja proovime selle ka oma töödes alati välja tuua.”
“Me oleme kursis ka sellega, millisena tahaksid lapsed ise oma koolikeskkonda näha,” ütles ta, viidates muu hulgas ka 2014.–15. aastal toimunud kooliõpilastele suunatud arhitektuurikonkursile “Unistuse koolimaja”.
Plaanitava kooli piirkond pakub arhitektidele loomingulist mänguruumi. “Tegu on sellise suure avastamata maaga, kuhu on võimalik luua head uut kooliruumi, mis annaks juurde nii sellele piirkonnale kui ka laiemalt Tallinna mõttes – sinna oli lausa rõõm projekteerida,” ütles Hunt.
Kokku jagati välja viis preemiat
Ergutuspreemia võitsid ideekavandid “Metsasiht”, autoriks Zane Kalniņa, Valdis Linde, Arta Lace, Rasa Gravite, Ieva Krute, Viesturs Dille, Rita Laudere, Tõnu Laanemäe ning Karlis Lauders arhitektuuribüroost Symptom Arhitekt ning “Vunkel” arhitektuuribüroo Molumba ning autorid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan ning Heidi Urb.
Uus koolimaja on kavandatud kokku u 1200 õpilasele, sh personalile. Hoone netopind on u 7900 m². Võistlusala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Pelgulinna asumis ning piirneb läänest ja kagust elamualadega; põhjast Kolde puiesteega; idast politseijaoskonna ning lõunast riigile kuuluva ühiskondlike ehitiste ja sihtotstarbeta maaga.
Kolde pst riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurikonkursi žüriisse kuulusid esimees Indrek Riisaar Haridus- ja Teadusministeeriumist ning liikmetena Tallinna Linnaplaneerimisameti arhitekt Kaidi Põldoja, Eesti Arhitektide Liidu arhitektid Markus Kaasik, Andres Lember ja Kaire Nõmm. Võistlusülesande koostas ja žürii töö protokollis arhitekt Kalle Komissarov.
Ideekonkursi preemiafond on kokku 36 000 eurot: I koht 12 000 eurot, II koht 9000 eurot ja III koht 6000 eurot. Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 9000 eurot.
Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.
Kokku tegutseb Eestis 1. septembri 2019 seisuga 16 riigigümnaasiumi 13 maakonnas. Koolivõrgu programmi kohaselt on 2023. aastaks õppetööd alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi. 2021 alustavad õppetööd riigigümnaasiumid Tabasalus ja Kuressaares, 2022 Rakveres ja Laagris ning peale 2022 aastat Jüris, Tallinnas ja Narvas.
