"Politsei juba teeb järelevalvet liikumispiirangute järgimise osas ja teeb seda esialgu sõna jõul," ütles Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaher. "Täna hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 404 inimesel, teste on kokku tehtud 4809. Eilsega lisandus juurde 768 testi," ütles Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht ja PERHi erakorralise meditsiini ülemarst-keskuse juhataja Arkadi Popov.

Popovi sõnul lisandus võrreldes eilsega 35 positiivset, neist 11 Tartu maakonnas, 8 Harjumaal, 8 Võrumaal, 2 Ida-Virumaal, 2 Pärnumaal, 2 Saaremaal, 1 Lääne-Virumaal ja 1 Põlvamaal.

“Vanusjaotuselt on 60+ positiivsete osakaal 19%,” ütles Popov.

“Eileõhtuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 28 patsienti, neist 7 on intensiivravis ning 5 on kriitilises seisundis. Haiglatest on välja kirjutatud 8 inimest.”

Popov ütles, et kõige olulisem sõnum ühiskonnale on mõelda tõsiselt oma käitumisele. “Sellele, kuidas käitue poodides ja muudes avalikes kohtades. Näiteks siin saalis näeme praegu õiget käitumist, et inimesed on kahemeetriste vahedega. Tegemist on ikkagi piisknakkusega, mis otseselt õhuga ei levi, aga levib siis, kui inimesed on tihedas kontaktis.”

Popov ütles, et tegemist on viirusehaigusega, mille sümptomid on tavapärasemad näiteks gripile. “Ehk siis tuleks ravida sümptomeid: nohu, köha, palavikku jne. Seda võiks teha näiteks paratsetamooliga näiteks,” ütles ta. “Hetkel pole septsiifilist preparaati välja tuua, millega saaks haigust otseselt ravida. Samuti tuleks jälgida, et kui hingamisega tekib raskusi, siis tuleb helistada 112 ja pöörduda EMO poole. Kodust hapnikuravi ärge kindlasti ise tehke! Inimestel on olemas ka varjatud hapnikupuudus, me oleme märganud. Et te ei pruugi aru saada.”

Popov ütles meditsiinivõimekusest rääkides, et intesiivravi võimekus ja üldine ravi on piisav hetkel. “Meil on Eestis 191 esimese astme intensiivravi voodikohta. Aga teiste astmete kohti on rohkem muidugi. Kuna hingamisaparaate on Eestis kokku 282, on võimalik tõsta teise astme intensiivravikohtada taset kolmanda astme tasemele. Küsimus on muidugi ka inimestes, et oleme sisuliselt kõik arstid selle haigusega tegelema pannud, keda võimalik,” rääkis ta.

Popovi sõnul käivitatakse täna regionaalsete staapide moodustamise protsess. “Need staabid saavad endale vastavad volitused, kuidas teatud olukordades käituda,” ütles ta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et käimas on tõsine teaduspõhine debatt. “Meil oli Irja Lutsariga pikk debatt ja kõige kriitilisema otsuse koht oli see, et kas stabiliseerinud nakatunute arv on trend või vaikus enne tormi,” ütles ta.

Sammud pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt

Kiige sõnul seab valitsus samme pigem pessimistlikuma stsenaariumi järgi. “Erinevate mudelite puhul tuleb arvestada, et meil pole võimalik hinnata, milline see nakkuskordaja oli täna, milline ta on homme ja milline ta oli eile,” ütles ta. “Aga me peame selle nakkuskordaja saama alla, see on selge. Eesmärk on saada haiguskordaja arv alla ühe. Hetkel on andmed näitanud, et see on rohkem kui kaks.“

Sotsiaalministri sõnul andis valitsus järgmiseks kolmeks kuuks kindlustunde tervisehoiusüsteemile, et koroonaviiruse leviku vastu võitlemiseks eraldatakse lisavahendeid, mida on hinnanguliselt 200 miljonit eurot. 

“Seal sees siis palgad, ületöö, teenused, testid jne. Testimine ka laieneb, aga seda saab endiselt teha perearsti saatekirjaga,” ütles Kiik.

Kiik palus võtta kehtestatud meetmeid tõsiselt, sest seda kiiremini saab läbi eriolukord.

“Kohtumised ja üritused, mida saab, jätke ära. Ka ravitöö korraldati ümber, osad haiglad on plaanilise ravi peatanud. Selleks lihtsalt ei jätku inimesi ja isikukaitsevahendeid,” ütles ta.

Vaher: politsei teeb juba liikumispiirangute osas järelevalvet

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul teeb politsei juba järelevalvet liikumispiirangute järgimie osas ja teeb seda esialgu sõna jõul. 

“Politseiniku kõige tugevamaks jõuks on tema suhtlemisoskus ja hinnangute andmine erinevatele olukordadele pole politsei jaoks midagi uut,” ütles Vaher. 

Ta lisas, et kui keegi märkab kusagil suuremaid rahvakogunemisi, tuleks sellest politseile teada anda. Politseil on selliste olukordade kontrollimiseks väljas 20 lisapatrulli.

“Ma ei saa öelda, et ärge minge õue, kuna eksperdid ütlevad, et kinnises ruumis toimub nakatumine kiiremini kui õues ja värskes õhus viibimine on tervislik, kuid politsei jälgib neid kohti, kus inimesed armastavad käia,” ütles politseijuht. 

Vaheri sõnul annab eriolukord politseile palju võimalusi, muuhulgas ka inimeste tausta kontrollimiseks, näiteks tuvastamiseks, kas grupis tänaval liikujate näol on tegemist perekondadega või vajaliku töötamisega. 

Tema sõnul kehtivad erinevat meetmed valitsuse otsusega alates kolmapäevast. “Kõige rohkem tekitabki kindlasti küsimusi liikumispiirang, mille osas on põhimõte lihtne – koos võib avalikus ruumis olla kahekesti ja teistega tuleb hoida pikivahet vähemal kaks meetrit,” ütles Vaher.

Tema sõnul on politseinikud juba näinud, et inimesed on piirangute vajalikkusest aru saanud ja käituvad vastavalt. “Minu kõige suurem palve on, et kõik selgitaksid piirangute vajadust ka oma lähedastele, eeskätt ka noortele,” rõhutas Vaher. 

Hanked isikukaitsevahendite soetamiseks

Terviseamet, sotsiaalministeerium ning riik tervikuna töötab selle nimel, et tarnida Eestisse rohkem isikukaitsevahendeid. Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja –prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse.

Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.

Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid peame arvestama, et tarneaeg pikeneb. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega ning teeme kõik, et need jõuaksid lähinädalatel Eestisse. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Paraku peame aga arvestama sellega, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida.

Sümptomite (köha, palavik) avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja Terviseameti Facebookist. Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK .