"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Eelarvenõukogu esimees Eamets: makse laekub vähe ja tuleb ka teine lisaeelarve (0)
20. aprill 2020
Scanpix

Makroökonoomika professor ja eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ütles, et probleeme on maksulaekumistega. "Näeme Maksu-ja Tolliameti statistikas drastilisi langusnumbreid," sõnas ta. "Suure tõenäosusega ei jää see lisaeelarve viimaseks. Eksportnõudlus langeb ning ilmselt tuleb meetmed üle vaadata ja uus lisaeelarve teha."

Struktuursest tasakaalust tema sõnul rääkida ei saa, eelarvereeglid on peatatud kogu Euroopa Liidus. “Oleme ebamäärases olukorras,” ütles ta.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas täna avalikul istungil koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisiga kaasnevat olukorda majanduses ja riigi rahanduses, kriisimeetmete rakendamist ning kriisist väljumise strateegiat.

Töökohtade säilimine on esmatähtis

Eamets ütles, et nad ei anna meetmetele küll poliitilisi hinnanguid, kuid kuna esimene meede oli kiireloomuline ja sihitud abi, siis ta ei näe põhjust seda kritiseerida. “Tähtis on säilitada töökohti, tööturu olukord on kriitilise tähtsusega,” rõhutas ta.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht ütles, et valmistatakse pikaajaliste võlakirjade emissiooni, mis on 1,5 miljardit eurot. Samuti on välja antud lühiajalised võlakirjad.

Maksulaekumiste vahe oodatuga on veebruarikuu seisuga 80 miljonit. Värskemaid andmeid praegu ei ole. Sotsiaalmaksu on laekunud vähem 45 miljonit. “Ootasime suuremat miinust, seis ei olegi nii hull,” sõnas Täht. Likviidsusreservi maht on hetkel 883 miljonit.

Registreeritud töötus on kasvanud 46 protsenti, kuid arvestada tuleb tema sõnul sellega, et kollektiivseid koondamisi veel pole tulnud, kuna riik hüvitab palku.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Andreas Ehrlich ütles, et tööhõives on suurim langus teenindussektoris, mis on seotud turismiga. Võrreldes jaanuariga on majutuse ja toitlustuse osas tööhõive langenud 10 protsenti. “Paljud otsused on ettevõttel alles ees. Märtsis soovitati töötajatel puhkused välja võtta. Aprillis ja mais küsitakse riigilt töötasu hüvitisi. Oodatakse, millised on viiruse hooajalised trendid ning piirangud. Oodatakse suurürituste taastumisi. Siiski pole pilt rõõmustav ning tuleb teha tööturu mõttes valusaid otsuseid,” rääkis ta.

Ehrlich tõi välja, et Töötukassa kulu on hetkel vaid 25 miljonit eurot. “Mai esimene pool on kriitiline selguskoht. Kulu saab ilmselt olema palju suurem, sest suurettevõtted pole veel hüvitist taotlenud. Seega suurendab mais meetme kulu,” prognoosis ta.

Ehrlich tõi ka välja, et kui töötasuhüvitist kasutavad ettevõtted, kes lõpuks siiski koondavad, on hüvitis Töötukassale koormav.

Ehrlich avaldas arvamust, et tuleb muuta tuleb töölepinguseadust, et näiteks hotellisektor saaks kasutada töötasuhüvitist pikema aja vältel. “Meedet pikendada saab vaid valitsuse otsusega ning täiendavat rahakasutamist kaalutakse,” ütles ta. “Eeldus oli, et 100 000 inimesele tuleb maksta töötasuhüvitist, hetkel on seda makstud 30 000 inimesele.”

Väikeettevõtted saavad laenu

Töötasuhüvitise prognoosi ei saa tema sõnul teha, sest kõik sõltub tööandjate käitumisest. “Küsimus pole selles, kas kulud suurenevad, vaid kui palju suurenevad. Ehkki netovara Töötukassal tänavu nulli ei lähe, seisavad Töötukassal ees väga pingelised ajad,” ütles ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman ütles, et laenu on taotletud KredExi käest usinalt. Juurutatakse uusi teenuseid, et käendada väikelaene väikeettevõtetel ja turismi- ning toitlustusettevõtetel. See toimuks läbi pankade.

Leppiman selgitas, et sisuliselt töötatakse välja käendusmeetmed, mis toimuvad KredExi kaudu. Väike- ja mikroettevõtetele on ette nähtud otsetoetus, et oma äriplaan ümber töötada.

Ta selgitas, et käibekapitali laenutaotlusi on KredExil kokku 192 miljonit ja käendusi on 23 miljonit eurot. Kolmandik laenuressursist on seega taotlustega kaetud, kuid käenduste osas on maht veel väike.

Leppiman ütles, et suure aktsionäride hulgaga ettevõttest, nagu Tallink on keeruline osaluse omandamine, pigem antakse neile laenu. “Lähtuda tuleb riigiabi reeglitest, riigiabi ülemmäärad on ees ning neid ei tohi ületada,” ütles ta.  “Iga tehingu struktuur suuremahuliste laenude puhul käiakse üksipulgi läbi.”

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.