Suurettevõtja ning peaministrina erastamisele aluse pannud Tiit Vähi ütles Pealinnale, et praegune ettevõtete osaline riigistamine on ajutine kriisimeede. "Peale meditsiinilise kriisi lõppemist algab uus erastamine. Ma ei usu, et riik jääb ettevõtete osanikuks peale kriisi," ütles Vähi.

Ta rõhutas, et praegune plaan ettevõtteid osaliselt riigistada on ajutine ning Eesti majandusedule aluse pannud erastamist pea peale ei pöörata. “See on ajutine kriisimeede,” rõhutas Vähi.

Ka ettevõtja ja riigikogu Keskfraktsiooni liige Andrei Korobeinik kummutas hirmu, et riik võiks osaluse võtmisega ettevõtluses kogu Eestile edu toonud majanduspoliitika pea peale pöörata. “Riik ei plaani plaanimajandusele üleminekut, vaid osaluse võtmine ettevõtetes on ajutine meede,” ütles Korobeinik Pealinnale.

“Riigil pole mingit strateegilist huvi ettevõtluses osaleda. Osaluse omandamine on lihtsalt ettevõtjale soodsam kui laenamine,” ütles ettevõtja.  Ta kinnitas, et peale kriisi lõppu müüb riik osaluse ettevõtjatele tagasi.

Ettevõttel on valida pankroti ja riigiosaluse vahel

“Riik on halb peremees ning riigiosalus on pikas perspektiivis kohane ainult strateegilistes harudes nagu energeetika,” ütles Korobeinik.

Ta jätkas, et praegu on raske valik, kas lasta ettevõtetel pankrotti minna või omandada riigi poolt osalus. Kolmas võimalus on, et välisinvestorid ostavad ettevõtted võileivahinnaga üles, mis on samuti halb.

“Ma pole välisinvesteeringute vastu, ent võileivahinnaga praegu müüa ei ole kohane,” ütles Korobeinik.

Omaette küsimus on tema sõnul, kuidas käituda Bolti ja Tallinkiga. Ta osutas, et Tallink võiks rahaturult laenu saada, ehkki intress on kõrge, ent Bolt ei saa üldse laenu. Siiski ei uskunud ta, et Bolt võiks pankrotti minna, kui ta riigilt abi ei saa. Ta osutas võimalusele, et osanikud panevad ettevõttesse raha juurde.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige ja majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Pealinnale, et riigi eesmärk ei ole eraettevõtluses konkurentsi pakkumine või osaluste omandamine. “Kui seda üldse kaaluda, siis vaid ajutiselt ja vaid meie majanduse edulugude toetamiseks,” ütles ta.

Ta selgitas, et praeguse kriisi ajal on laual mitmed ettevõtete toetamise meetmed nagu laenu andmine, tagatiste pakkumine, käendamine ja muu hulgas võib jutuks tulla ka ajutine osaluste omandamine. Siiski rõhutas Sester, et majanduspoliitiline joon jääb endiseks – riik võib osaleda pikaajaliselt ainult sellistes ettevõtlussuundades, kus on turutõrge või siis julgeoleku või avalikud huvid. Ta osutas, et vastuoksa, riik plaanib näiteks loobuda osalusest teede ehituses, kuna selles sektoris ei ole turutõrget. Sama moodi soovitakse tuua turule riigi omandis oleva ettevõtte taastuvenergiasse tehtud investeeringud.

“Hetkel on üle 2 miljardilises kriisipaketis eraldatud kolmsada miljonit ettevõtete abistamiseks läbi suuremahuliste finantstagatiste või osaluste omandamise,” ütles Sester. 

SEB strateeg: riigi osalus on viimane väljapääs

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles Pealinnale, et kui hetke tervishoiukriisi vaadelda, siis on sellel enim ühiseid jooni looduskatastroofiga. “Enamus majanduses osalejatest –  sealhulgas ettevõtetest – ei ole kuidagi saanud arvestada sellega, et mingil perioodil tulud täiesti ära langevad. Kuna eeldus on, et tegemist on ajutise lüngaga ning mingil hetkel liigub elu veidigi tavapärasematesse rööbastesse, on vaja see loodetavasti ajutine lünk kuidagi täita. Paraku erasektori võimekus selleks on küsitav. Seega jääbki üle vaadata usalduse viimase astme ehk riigi poole,” sõnas ta.

Küsimusele, kas see pöörab majanduspoliitika pea peale, selgub Koppeli sõnutsi siis, kas ja kuidas riik omandatud osalustest välja tagurdab? “Kui seda ei tehta, siis mingil hetkel tuleb tõesti uuesti küsima hakata, et milleks mingeid osalusi omatakse? Mina näen ideaalis kõiki selliseid meetmeid olevat ajutise iseloomuga,” ütles strateeg.

Aastatel 1992–1995 omandireformi läbiviimise eest vastutanud minister ja teadlane Liia Hänni kiitis riigi praegusi ettevõtete abistamise meetmeid, sealhulgas osaluse omandamist. Tema sõnul ei tohi karta, et ajutiselt omandatud osalus ettevõtluses ka alaliselt riigile jääb. “Hirmu pärast ei tohi kindlasti seda meedet tegemata jätta,” ütles Hänni.

Ta rõhutas, et oleme nõnda erilises olukorras, kus ei saa välistada ühtegi ettevõtja abistamise vahendit. “Arvan, et osaluse omandamine on vajalik ajutise meetmena,” sõnas teadlane.

Majandusanalüütik: osaluse omandamine on drastiline meede

Majandusanalüütik Sven Kunsing ütles, et ettevõtetes osaluse omandamine on drastiline meede. Ta viitas viimaste päevade optimismile aktsiaturgudel, mille põhjuseks on lootus leida ravim koroonaviirusele.

“Kui leitakse ravim, siis drastilised meetmed nagu riigi osaluse omandamine ettevõtluses võivad ära jääda,” avaldas ta lootust. Siiski on tegemist vaid lootustega ning tema sõnul tuleb usaldada meie demokraatlikult valitud valitsuse otsuseid.

“Hull aeg nõuab hulle meetmeid,” ütles ta. Kunsing ei uskunud, et kui riik peaks ka osaluse omandama, siis see kuidagi meie liberaalse majanduspoliitika kurssi muudaks. Ta viitas Tallinki võimaliku osaluse omandamisele riigi poolt, mis tema sõnul on infrastruktuuri ettevõte ning seega vajab kindlasti toetust.

Omaette küsimus on selles, mis riigi osalusest ettevõtluses pärast saab? Kunsing ütles, et loodab, et meil on valitsusel piisavalt kompetentseid nõuandjaid, kes toetuse jagamise mõistlikult läbi viivad. “Tegu ju maksumaksja rahaga ning küsimus on selles, et seda kasutatakse vastutustundlikult,” sõnas ta.

Kunsing ei näinud riigi osaluse omandamises mingit ohtu liberaalsele majanduspoliitikale. “2008. aastal tuli USA pankadele appi. USA on ju vaieldamatult kapitalistlik majandus. Hiljem sai riigi abi pankade poolt tasutud ka,” oli analüütik positiivselt meelestatud.