"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO! Muudatused õppetöös tulevad mai keskel ka kutse- ja kõrgkoolidele (0)
21. aprill 2020
Mats Õun

"Oleme valmistanud ette stsenaariumi, mille järgi saab alates 15. maist korraldada ülikoolides õpet, sealhulgas seminare ja praktikume kuni kümneliikmelistes gruppides," ütles Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand. "Eestil on isikukaitsevahendite varu mai lõpuni," ütles riigihaldusminister Jaak Aab.

 

Reimand ütles, et kui seni on räägitud alates 15. maist distantsõppe lõpetamise võimalusest üldhariduskoolides, siis muudatus puudutab samamoodi ka kutse- ja kõrgkoole. 

16. märtsist on distantsõpe toimunud lisaks üldhariduskoolidele ka kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. “Oleme valmistanud ette stsenaariumi, mille järgi saab alates 15. maist korraldada ülikoolides õpet, sealhulgas seminare ja praktikume kuni kümneliikmelistes gruppides,” rääkis Reimand. 

Kutsehariduse korraldamine on Reimandi sõnul muudetud väga paindlikuks – nii õppurite vastuvõtmine kui ka koolide lõpetamine toimub aastaringselt.

“Kutsekoolid lähtuvad pärast 15. maid konkreetsete õpperühmade õppekava läbimise seisust ning õppetöö, praktika ja kutseeksami korraldamise võimalustest. Koolihoonetes võib õppetöö toimuda samuti kuni kümneliikmelistes rühmades,” rääkis Reimand. 

Kevadine koolivaheaeg üldhariduskoolides on tekitanud Reimandi sõnul küsimusi ka kutseõppuritel ja nende vanematel. “Seetõttu rõhutan, et vaheaeg on praegu vaid üldhariduskoolides ja kutsekoolid määratlevad ise, millal nad vaheaja teevad,” ütles Reimand. 

Tema sõnul on oluline lisada, et kuna suuremad üritused tuleb tänavu suve hakul ära jätta, ei saa toimuda ka koolides tavapärased lõpuaktused.

Aab: Eestil on isikukaitsevahendite varu mai lõpuni 

Riigihaldusminister Jaak Aab kinnitas teisipäevasel koroonateemalisel briifil, et Eesti riigil on mai lõpuni enamiku isikukaitsevahendite osas varud olemas. 

Aab märkis, et kui küsitakse, miks polnud Eestil varutud enne kriisi piisavalt isikukaitsevahendeid, siis võib täie kindlustustundega öelda, et ega ükski riik polnud selliseks olukorraks valmis. “Seetõttu tuli võtta kasutusele erakorralisi meetmeid ja oleme teinud keskseid riiklikke hankeid, mille raames on tulnud suuremad kogused,” selgitas Aab.

Kolme viimase nädala jooksul on tulnud riiklike hangetega kuus miljonit kirurgilist maski, üle kahe miljoni FFP2 respraatori, 155 000 FFP3 maski, kuus miljonit paari kindaid, 130 000 kitlit ja 105 000 paari kaitsepirille. Üks lennuk, kus osa kaubast peal on, maandub teisipäeval. Lisaks on sellel nädalal tulemas veel kaks suuremat partiid transpordilennukitega.

“See kõik puudutab seda keskset hanget, millega me tellisime kaupa Hiina tarnijalt. Veidi need lennukid viibisid, kuna logistika on keeruline ning rakendatud on erikontrollid, mis kulutavad protseduuridele aega,” ütles Aab, lisades, et mai lõpuni on Eestil enamiku isikukaitsevahendite osas varu olemas. 

Üksikute kaitsevahendite osas kaalub riik Aabi sõnul ka lisahangete tegemist. Näiteks võib täiendavate kaitsevahendite vajadus tuleneda haiglates plaanilise ravi taasalustamisest või koolides õppetöö käivitamisest. Ühtlasi jätkab riik maskide Eestisse toomist ka rongidega, mis on lennutranspordist kordades odavam. 

Aab tunnustas ka ettevõtjat Kristjan Rahut, kes oma vahenditega hankis 600 000 kirurgilist maski ja 30 000 kaitsekostüümi, mis teisipäeval lähevad jaotuskava järgi laiali jaotamisele niinimetatud eesliini töötajatele.   

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.