"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Parima omatehtud kaitsemaski saab mikrokiududest tolmulapist (1)
01. mai 2020
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Kindlasti ei soovita maski teha teksariidest, töörõiva- või dressikangast. Ka paksemast T-särgi trikotaažist on raske läbi hingata," ütles TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) testis sel nädalal koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) ekspertidega erinevate materjalide kaitsevõimet ja õhuläbilaskvust, tuvastades, et parima omatehtud maski saab mikrokiududest tolmulapist, vahendas BNS.

Seoses koroonaviiruse levikuga on paljud inimesed asunud tegema ja kandma isetehtud maske. Et teada saada, millisest materjalist tehtud maskist on enam kasu, tehti katsed üheteistkümne erineva materjaliga. Mõõdeti maskide kahte kõige olulisemat omadust – õhu läbilaskvust, mis näitab kui hea on läbi maski hingata, ning osakeste kinnipidamise efektiivsust. 

“Tehtud katsete tulemusena saame öelda, et kõige parem materjal isetehtud maski valmistamiseks on mikrokiududest tolmulapp. Kindlasti ei soovita maski teha teksariidest, töörõiva- või dressikangast. Ka paksemast T-särgi trikotaažist on raske läbi hingata,” ütles TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Osakeste filtreerimise efektiivsuse mõttes ei sobi maski valmistamiseks näiteks puuvillane voodipesuriie, mille väikeste osakeste filtreerimise võime jäi alla 10 protsendi.

Meditsiinilise maski standardi järgi peab õhuläbilaskvus olema väiksem kui 40 Pa/cm2. Seega, mida suurem on number, seda halvem on hingata. Kui tulemus on 40 Pa/cm2 ligidal või üle selle, siis see materjal maski tegemiseks ei sobi, sest sellest ei ole võimalik mugavalt läbi hingata ja hingamisel hakkab õhk liikuma maski vahelt mitte läbi suure takistusega materjali. Osakeste läbilaskvuse juures katsetati vahemikku 10-450 nanomeetrit. Sinna vahemikku jäävad ka osakesed, mida on kõige keerulisem kinni püüda. Samasse vahemikku jäävad ka viiruseosakesed.

TTJA tehnikaosakonna juhata Ingrid Teinemaa lisab, et kui vaadata katse tulemusi, siis maskide puudusel võib isegi kahekordne buff kaelussall vähendada riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teisele. Kindlasti tuleb silmas pidada, et isetehtud mask ei ole samaväärne meditsiinilise maski või respiraatormaskiga. Samuti ei piisa viiruse leviku vähendamiseks ainult maskist ja koos maskiga peab alati täitma üldiseid hügieenireegleid ning järgima teisi ennetusmeetmeid.

Juhend “Kuidas valmistada kodus kaitsemask 5 minutiga?” (PDF) ning “Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele” (PDF) on kättesaadavad TTJA kodulehel.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

eeskuju
26. veebr. 2021 18:30
https://eestinen.fi/2021/02/video-louna-aafrika-naine-vottis-alukad-jalast-ja-tombas-need-pahe-kui-talle-tehti-markus-naokatte-puudumise-parast/