"Viimase 150 aasta jooksul on vanalinnas uuritud arheoloogiliselt umbes 500 kohta ja kui ka eeslinnad ümber Tallinna sisse arvata, on neid kohti kokku umbes 1000," ütles Tallinna Linnamuuseumi külastusjuht Peeter Talvar.

Talvari sõnul oli huvi Tallinna ajaloo vastu enne 19. sajandit suhteliselt juhuslik. “1506. aastal on kirjalikes allikates kirjutatud, et puhkes tüli Tallinna Rae ja ordumeistri vahel ühe Tallinna territooriumilt leitud hõbeaarde üle. Kust aare leiti ja mida see sisaldas, ei oska öelda. 1610. aastal uuris üks rootsi kirikuõpetaja Toomkirikut ja joonistas selle raiddetaile ja hauaplaate üles,” rääkis ta. 

Talvar ütles, et süstemaatilisema huvi alguseks võib lugeda aastat 1820, kui peale Oleviste kiriku põlengut Tallinna raeapteegi omanik Johann Burchart käis üles joonistamas Oleviste hauakambritest pärinevaid esemeid. 

“1950. aastate alguses hakkas lähenema Tallinna 800s aastapäev,” rääkis ta. “Tallinna loomise aastapäevaks loeti aastat 1154, mil Araabia geograaf Muhammad al-Idrisi oli märkinud oma maailmakaardil ära arvatava Tallinna koha. Tollal peeti aastat 1154 oluliseks, sest nõukogude aja teadus pidas oluliseks, et Tallinna kohal oli asustus juba enne taanlaste ja sakslaste tulekut. Enne polnud sellele aastale erilist tähelepanu pööratud, kuid 1950ndate alguses organiseeris NSV teaduste akadeemia arheoloogia instituut 1952. aastal esimesed arheoloogilised kaevamised Tallinnas, mida võib pidada esimesteks teaduslikeks kaevamisteks siin kandis.” 

Talvar ütles, et esmased kaevandid olid pisut kehvasti valitud, sealt muinasaega ei leitud, kuid 1953 aasta suvel võeti asi tõsisemalt ette ja tehti suur kaevand Raekoja platsi idaosas. 

“Kaevamiste eesmärk oli tõestada, et eestlaste ja slaavlaste sõprus on juba sajandeid vana, ja kuna partei poolt ülesanne püstitati, siis leiti ka tõestus,” sõnas Talvar. “Kaevamiste käigus leitud keraamika sarnanes Loode-Venemaa omaga ning arvati, et see pärines ca 9.-10. sajandist. Hilisematel leidude vaatlustel on siiski leitud, et antud keraamika pärines siiski 11.-12. sajandist. On oluline ka ära mainida, et nõukogude vene ajaloolane ja kaevamiste ülevaataja Susanna Tarakanova lahkus kaevamistelt enne kaevamiste tegelikku lõppu ja juba enne seda pidas ta ajalooinstituudis ettekande, nagu oleks kaevamised juba lõppenud.” 

Talvar ütles, et 2008. aastal tehtud kaevamiste käigus leiti Tallinnas hülgeküttide küla, mille vanuseks hinnati keraamika alusel umbes 5100 aastat. “See on vanim asustus, mida Tallinnast leitud on,” sõnas ta.  “Tallinna alguse aasta 1154 võeti kasutusele 1950ndatel al-Idrisi kaardi põhjal, kuid Tallinna kui linna ajalugu võiks alata 1219. aastast, mil Taani kuningas Valdemar II Tallinna vallutas.”

Talvari sõnul on kõikidele näituse illustreerivatele piltidele üks viga ära peidetud, et külastajate tähelepanu tõsta.