"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Investeerimisnõustaja Lepik: üks talent loob viis töökohta (1)
05. mai 2020
Scanpix

"Koroonaajastu toob tööturule uue reaalsuse. Me veel ei taju muutuse suurust. Töö iseloom muutub. Inimesed on ettevaatlikumad ning füüsiline kohalolek ei kao päriselt, kuid muutub. Üks talent loob viis uut töökohta," sõnas Topia tootejuht Kristjan Lepik. 

Lepik usub, et konkurets andekate spetsialistide leidmiseks kriisijärgsel tööturul suureneb ja Eestil on nende siia meelitamiseks mitmed eelised.

“Ma arvan, et sõda talentide pärast kasvab. Kui vaadata näiteks Ungarit või Poolat, siis nendel läheb selles sõjas pigem keeruliseks, sest üha rohkem mõtlevad inimesed ka sellele, kus nad peaksid olema ja kus on neil parem olla. Eestil on siin suurepärased võimalused, aga seda on ka väga lihtne tuksi keerata,” ütles ta. 

Lepik ütles, et töö ei saa olema sajaprotsendiliselt digitaalne. “Ma ei käi tulevikus viis päeva nädalas kontoris, ent kindlasti pole see null päeva,” sõnas ta.

Lepik prognoosis et sügisel ja talvel majandus taastub. “Esmalt ehmatatakse, siis hakatakse tööturgu parandama,” märkis ta. “Eesti ettevõtjad kohanevad hästi uute väljakutsetega. Eesti ettevõtjad käituvad jõuliselt. Me oleme tempokalt õppinud.”

“Ettevõte tuleb elus hoida, taastumine tuleb,” osutas ta ning rõhutas, et riigipoolne abi on olnud  tõhus.

Tööturg ootab uusi talente piiride tagant

Viimase nelja kuuga on töötus Eestis kasvanud 7,5 protsendini ja sellest tekib lootus, et varasem tööjõupuudus loob justkui tasakaalu täitmata töökohtadele. Nortali personalijuhi Kadi Tamkõrva hinnangul olukord nii roosiline siiski ei ole. 

 “Töötuse määr on kasvamas ja spekuleeritakse, kuhu see arv ükskord välja jõuab. Mõned arvavad, et 70 000 juurde, mõned arvavad, et tipphetkel jõuab see isegi 100 000 piirini. Tekib tunne, et siis on tööjõudu küllaga võtta ja miks me heietame teiste riikide tööjõu üle. Küsimus on aga selles, kas nõudlus ja pakkumine jooksevad omavahel kokku ehk kas ettevõtete tegelikud vajadused saavad kaetud. Kardan, et üks-ühele need päris kokku ei jookse ja meil on pikas perspektiivis vaja ka piiri tagant talente, et kogu riigi väljakutsetega edasi minna,” lausus Tamkõrv.

Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak lisas, et valdkonnaspetsialistid loovad Eestis ka omakorda töökohti juurde, aidates kaasa töötuse vähendamisele. “Üks kõrget lisandväärtust pakkuv talent loob Eestisse viis lihtsamat teenusmajandussektori töökohta. Lihtne arvutuskäik näitab, et kui me võtame Eestisse 12 000 spetsialisti juurde, siis saaksid 70 000 töötut teenusmajandussektoris tööd”. 

Nõlvak sõnas, et praegu on aeg, kus tuleb edasi vaadata. “Kriis toob võimaluse muutusteks,” ütles ta. “Uus innovatsioon toob võimaluse. Kriis raputab kõik lahti.”

Ta hoiatas, et kergekäeliselt ei tohiks inimesi koondada ning panustada tuleb just inimestesse.

Rahatrükk toob tervenemise

“Keskpankade rahatrükk on toonud tervenemise. Rahatrükk pole küll normaalne, ent aasta lõpus oleme puhtamas keskkonnas. Ebamugavus pole meeldiv, ent innovatsioon sünnib ebamugavusest. Eesti on võitjate hulgas,” ütles Nõlvak.

“Oleme oma harjumuste kütkes, millest tuleks vabaneda. Töö ei ole enam nõnda fikseerud, sest meil pole ainul üks töökoht,” sõnas ta.

Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits oli samuti tuleviku suhtes optimistlik. “Kui üks töö lõppeb, siis uus uks avaneb,” ütles ta. Pärnits märkis, et talentidel jagub alati tööd ning on oluline, et kuivõrd turvaliselt riik ja linn käitub. “Me saame hakkama ja saame ka majandusega hakkama,” märkis ta.

Pärnits: talent hindab kodutöö võimalust

“Kandidaate on justkui palju,” sõnas ta ning selgitas, et kui suur osa töötajaid on kodutööl ning nõnda on võimalik hästi majandada. “Töötajaid on justkui võtta, kuid targad tööandjad jooksevad  maratoni.”

Pärnits meenutas, et eelmises kriisis oli töötus 19 protsenti, mida täna tuleks vältida. “Talent hindab paindlikku töökorraldust, et saab kodus töötada,” ütles ta. “Kaugtöö osas oleme valgusaasta kaugusel Euroopa keskmisest. Inimesed pelgavad.”

Pärnits hoiatas, et töötute arv võib jõuda üle saja tuhande. “Talendile on siiski pakkumisi rohkem, sest tal on hea haridus,” ütles ta. “Küsimuses on ümberõpe.”

Ta märkis, et oluline on majanduse taaskäivitamine ja tarbimise taastumine.

Pärnitsa sõnul on võimalik ettevõttel paari päevaga tulla välja innovaatiliste lahendustega. “Milline on ettevõtte kultuur. Milline on võimalus ka eksida ja oma vigadest õppida? Kui talent tuleb ettevõttesse, siis kas ta saab areneda,” märkis ta.

Tööandja abistab kodus töötamist

Nortali personalijuht Kadi Tamkõrv ütles, et need töötajad, kellel on väikesed lapsed, muretsevad segavate faktorite pärast. “Nad igatsevad kontorisse tagasi,” sõnas ta.

Tamkõrv märkis, et esimene kodukontori nädal oli suur vaimustus, ent nüüd soovitakse tagasi kontorisse. “Mõned päevad soovitakse olla kontoris, mõned päevad kodus,” sõnas ta.

Tamkõrv ütles, et kui kodus pole näiteks sobivat lauda ja tooli, siis tööandja tuleb appi. “Tööpäevad kipuvad kodukontoris lohisema pikkadesse õhtutundidesse,” tõi ta välja murekoha.

Fontese juhtivpartner Külli Lilleorg ütles, et kui tipptalent tuleb ka vallandada, siis tuleb seda teha väga väärikalt. “Kui vähegi on võimalik talenti hoida, siis saada ta õppima, mitte ära koonda teda,” soovitas ta.

Ta märkis, et paljud juhid tulevad kriisist palju tugevamatena välja, kuna nad õppisid muutusi juhtima.

Lilleorg soovitas julgeda katsetada uusi asju ning kohaneda olukorraga.

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

unistuste tipp
5. mai 2020 18:41
Majanduse tipp on trükkida raha ja oodata Puna-Hiinast lennukit namordnikutega tõelised talendid lausa Nähtamatu Käsi. Ja kus on u kraiinalased põllale ja lauta ilmselt kuri Mart ei lase. Maailma hakkab peale katku kummitama nälg ja kus on u kraiinalased põllal ja laudas? Talendid kord kontoris ja kord kodus ja Nähtamatu Käsi. Ja mis siis kui Puutin kehtestab lennukeelu Venemaa kohal täpselt Greta ja Kristini käsulaudade järgi? Ei ühtki lennukit Puna-Hiinast tõeline Nähtamatu Käsi.