"Tervest Kohtla-Järvest keemiatööstus teha on lihtsalt rumal – kui me teeme tervest linnast keemiatööstuse, siis meil polegi varsti enam linna ja inimesed hakkavad ära kolima, eriti noored ja aktiivsemad inimesed," sõnas petitsiooni "Võimud otsustasid mürgitada kõik Kohtla-Järve linnaosad?" üks algatajatest Sergei Butšinski.

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna praeguseks 1030 allkirja kogunud kollektiivset pöördumist “Võimud otsustasid mürgitada kõik Kohtla-Järve linnaosad?”, mille algatajad on vastu keemiatehase rajamisele Kohtla-Järve Ahtme linnaossa, sest see põhjustab suuremat õhusaastet, kujutab ohtu tervisele ja sunnib inimesi piirkonnast lahkuma.

Idavirulaste tervis on võrreldes kaasmaalastega kehvem

Petitsiooni algatajad pole rahul plaaniga rajada keemiatehas Kohtla-Järve Ahtme linnaossa. “Kohtla-Järve elanikud, sealhulgas lapsed, on sunnitud sisse hingama solgihaisulist õhku,” kirjutasid Kohtla-Järve elanikud juba kaks aastat tagasi Riigikogule. “Õhus on kohutav lehk nii päeval kui ööselgi. Viimasel ajal on lisaks kõigele muule tunda ka gaasihaisu. Aknaid ei ole võimalik avada. Väljas pole võimalik sportida.”

“Eestis oludes tavatult palju on astmahaigeid lapsi Ida-Virumaal, kus 2017. aasta esimesel poolaastal sai selle diagnoosi tõttu puude 217 last,” märgitakse pöördumises.

Terviseameti ja Tartu Ülikooli koostöös läbiviidud põlevkivisektori tervisemõjude uuringust selgus, et idavirulaste tervis on võrreldes kaasmaalastega mitme näitaja poolest kehvem. Olulise põhjusena nimetati piirkonna saastatust põlevkivitööstuse tõttu. Oodatav eluiga on Ida-Virumaal madalam kui mujal Eestis. Kui Eesti keskmine oodatav eluiga sünnihetkel oli 2011. aastal meestel 70,5 ja naistel 81,3 aastat, siis Ida-Virumaal oli meeste oodatav eluiga sünnihetkel lühem 3,7 aasta võrra ning naistel 2,2 aastat.

Kuigi aastate jooksul on Ida-Virumaa keskkonnaseisund oluliselt paranenud, näitavad Statistikaameti andmed, et Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on endiselt pea viis aastat lühem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel. Veelgi tõsisemaks probleemiks on väga paljudel lastel kõrged (üle 30 ppb) väljahingatava lämmastikoksiidi (FeNO) väärtused, mis on hingamisteede põletiku markeriks. Kõrged FeNO väärtused võivad viidata nii astmale, atoopiale (immuunglobuliin-E vahendatud ülitundlikkusele teatud allergeenide suhtes), hingamisteede hüperreaktiivsusele kui ka atoopilisele astmale.

Butšinski: inimesed ei saa linnalt piisavalt infot

Pöördumise üks algatajatest Sergei Butšinski ütles, et olles küll töökohtade loomise pooldaja, on ta uue keemiatehase kohta infot otsides leidnud ainult fakti, et luuakse 60 töökohta ja mingit muud kasu sellest linnale ei tule. “Eesti on idufirmade maa, mis on väga hea, aga mitte sellistes sfäärides nagu keemiatööstus – sellistes valdkondades peavad olema tööl spetsialistid, aga sellel firmal puuduvad sellised spetsialistid,” lausus ta.

Butšinski sõnas, et Kohtla-Järve elanikes ei tekita usaldusväärsust ka tehast plaaniva firma OÜ Corestone Production omaniku Keith-Neal Saluveeri isik, kelle nimel on 18 firmat, millest 10 enam ei tegutse.

“Omanik väidab, et tulevane tööstus on ilma lõhnata, aga kust ta seda teab – tal ei ole tehtud analüüse ja tal pole ette näidata tulemusi ja seda, kuidas see kõik toimuna hakkab. Tehas, mida tahetakse ehitada, on eksperimentaalne – kas see tähendab seda, et elurajoonides hakatakse eksperimente läbi viima ja seatakse ohtu 15 000 inimest?” küsis ta, märkides, et ka suured tehased, mis praegu Kohtla-Järvel tegutsevad ja kus pidevalt vastavaid uuringuid läbi viiakse, on kimpus õhusaastega.

Butšinski lausus, et kuigi tehase ehitamisega seotud protseduure viib läbi ning inimeste huve peab kaitsma Kohtla-Järve linnavalitsus, on nad pöördunud Riigikogu Keskkonnakomisjoni poole just seetõttu, et inimesed ei saa linnalt piisavalt infot.

“Omavalitsust ei huvita see, et on kogutud 1000 allkirja ja läbi viidud küsimustik, millega 60% Ahtme elanikest on tehase ehitamise vastu,” sõnas ta, lisades, et inimesed kardavad ka seda, et kohalikul omavalitsusel on mängus omahuvid.

“Palume abi valitsuselt, et välja selgitada, kas rikutakse linnaelanike õigusi – ja et meie huvid oleks kaitstud, ning ühtlasi palume vastu võtta seadusmuudatus, millega piirataks uute tehaste tekkimist elurajoonidesse, kus neid varem polnud,” ütles ta.

Linnapea Jantšenko: inimesed ei saa aru, mida tähendab detailplaneeringu algatamine

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ütles, et OÜ Corestone Productioni plaanitava tehase rajamine on praegu alles detailplaneeringu algatamise arutamise järgus.

 “Seaduse järgi on selles regioonis tööstuspark ning linnavalitsusel ja volikogul ei ole põhjust detailplaneeringut mitte algatada – protsess on selline, et iga detailplaneering käib kolm korda läbi volikogu ja kui tellitakse keskkonnamõjude hindamine, siis toimub ka avalik arutelu, millega uuritakse avalikku huvi ning keskkonnamõjusid,” selgitas ta.

Jantšenko rõhutas, et detailplaneeringu algatamine ei tähenda selle vastuvõtmist ja seda, et kohe hakatakse tehast ehitama. “Elanike emotsioon algas enne seda, kui see küsimus on arutluse alla võetud,” kommenteeris ta, et inimesed ei saa sellest aru, mida tähendab detailplaneeringu algatamine.

“Arendaja, OÜ Corestone Production ei ole pöördunud meie poole, et kiirendada protsessi ja meil ei ole infot, mida arendaja soovib edasi teha – volikogu peaks küll vastu võtma mingi otsuse, aga me jäime ootama arendaja ettepanekuid,” lisas ta. “Arendaja peab vastama muu hulgas ka küsimustele, mida tehakse jäätmetega, aga pole seda senini teinud.”  

Keskkonnaameti juhtivspetsialist kommenteeris omalt poolt, et arendaja esitas 28. veebruaril 2018 ja 1. märtsil 2018 keskkonnaametile jäätmeloa ja õhusaasteloa taotlused ning need mõlemad olid puudustega. Ettevõttelt küsiti täiendavaid andmeid, aga nende esitamata jätmisel tagastas Keskkonnaamet taotlused.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Mari-Liis Ummik ütles, et 2018. aastal, kui taotlus Keskkonnaametisse esitati, tutvus ka ministeerium vastavate materjalidega, milles puhul tekkis rohkem küsimusi kui vastuseid. “Põlevkiviõlitehastel on palju probleeme – täiesti uue põlevkivitehase rajamine, mille puhul toimub vanadest aherainetest väljakaevamine, tundub olevat küsitav projekt, aga kuna infot on väga vähe, siis ei saa me praegu ka konkreetselt selle vastu midagi väita,” sõnas ta.

Mart Võrklaev: arendaja peab olema veendunud selles, et uuringud viivad sihile

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits ütles, et Kohtla-Järve inimesed on keskkonnakomisjonis Eesti piirkondade hulgas kõige sagedasemad külalised, sest probleeme on palju. “Kas olukord Kohtla-Järvel on paremaks läinud – ka ilma selle tehaseta, mida sinna tahetakse juurde teha?” uuris ta.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger ütles, et 2015.–2016. aastal läbiviidud Kohtla-Järve välisõhu hinnangus https://www.kki.ee/sites/default/files/kj_2016_loplik.pdf tuvastati lõhnahäiring – st ebameeldiv lõhn piirkonnas on soovimatut lõhnataju ületav.

“Kuigi õhu kvaliteet läheb paremaks, on lõhnakaebuste arv suurenenud,” tõdes ta, sest inimesed eristavad vastavaid lõhnasid seetõttu teravamalt.

Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova selgitas omakorda, kuidas toimub detailplaneeringu algatamise protsess.

Ta ütles, et Ahtme linnaosas 2011. aastal kehtestatud ja praegu kehtiva üldplaneeringu kohaselt on endistel tuhamägedel Kohtla-Järve linnaosa ja Jõhvi valla piiril, kus oli endine soojuselektrijaam, olulise keskkonnamõjuga tööstuse rajamist võimaldav ala.

“Põlevkivi ümbertöötlemisega tegelevate ettevõtete puhul on kohustuslik ka keskkonnamõju hindamine ning kuigi OÜ Corestone Productioni planeering ei muuda üldplaneeringut, on nõutav keskkonnamõjude hindamine,” sõnas ta. “Vastav eelnõu on läbinud volikogu majanduskomisjoni ja sealt tuli otsus, et enne tehase rajamist tuleb teha kõik seadusega ettenähtud uuringud,” selgitas ta.

Burenkova lisas, et kuna avalikkuse huvi on suur, siis korraldati Ahtme linnaosas ka avalik kokkusaamine, mille käigus sai esitada arendajale küsimusi.

Võtta maha hirm, et kes maksab, see tellib muusika

Ernits uuris petitsiooni algatajatelt, kas analüüside ja uuringute tegemine pole ju ka elanike huvides, et saada vastavat infot.

Butšinski tõi välja, et inimeste arvates tähendavad uuringud lihtsalt seda, et sinna ilmuvad numbrid lihtsalt paberil, mis lubavad tehase rajamist. Ta rõhutas ka, et rahvale jääb üleüldse arusaamatuks, miks isegi arutatakse veel ühe tehase loomist.

“Tervest Kohtla-Järvest keemiline tööstus teha on lihtsalt rumal – paljud inimesed, kellel on tervisega probleeme, põgenesid Järve linnaosast Ahtmesse. Kui on olemas suur avalik huvi, siis võib detailplaneeringut ka ilma algatamata tagasi lükata,” sõnas ta, lisades, et Kohtla-Järve inimesed teavad väga hästi, mida tähendab keemiatehas.

“Ahtmes elab 20 000 inimest, kes tahavad elada normaalses keskkonnas ja ei taha isegi arutama hakata seda küsimust,” sõnas ta.

Keskkonnakomisjoni liige Mart Võrklaev ütles, et arendaja peab olema veendunud selles, et uuringud viivad sihile – see tähendab, et arendaja maksab uuringute eest ning uuringute tulemuste eest vastutab omakorda linnavalitsus.

“Omavalitsus peaks elanikele selgitama, et omavalitsus on uuringu tellija ning huvitatud pool on arendaja – seda tuleks inimestele selgitada, et võtta maha hirmu, et kes maksab, see tellib muusika,” sõnas ta.

Avaliku arutelu lõpus jõuti järeldusele, et keskkonnakomisjon mõistab pöördujate muret, aga otsustusprotsess on kohaliku omavalitsuse käes.