"Toetan töötasu hüvitise meetme pikendamist," ütles peaminister Jüri Ratas täna riigikogu infotunnis. "Töötukassa meetme pikendamisel võivad kriteeriumid, näiteks vähemalt 30-protsendise käibelanguse nõue, teatud määral muutuda." Ta lisas, et peab võimalikuks koroonaviiruse teise laine tulekut.

Kolmapäeval kogunenud töötukassa nõukogu otsustas toetada juunikuus senise töötukassa meetmega jätkamist, ühtlasi tegi nõukogu ettepaneku seniseid tingimusi veidi rangemaks muuta.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on senine töötasu hüvitamise meede end õigustanud, kuid arvestades töötukassa reservide piiratust ning majanduse olukorda, on meetme jätkamiseks vaja piirata taotlemise tingimusi.

“Meie eesmärk on toetada raskustes töötajaid ja tööandjaid ning vältida laiaulatuslikke koondamisi, kuna värbamine hiljem on keerukam ja väljaõpe kulukam. Peame arvestama, et taotlejaid võib lisanduda ning soovime, et hüvitise taotlemise võimalus töötajate töötasu hüvitamiseks oleks eelkõige neil tööandjatel, kelle olukord on kõige raskem,” sõnas töötukassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Tanel Kiik.

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt muutub kohustuslikult tingimus, et ettevõtte käive või tulu peab olema vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50 protsenti, teatas töötukassa.

Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest: vähemalt 50 protsendile ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või vähemalt 50 protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsendi võrra või alampalgani.

Töötukassa hüvitab juunis töölepinguga töötajale 50 protsenti tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutos ja mitte vähem kui on alampalk. Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu hüvitist, brutotöötasu vähemalt 150 eurot. Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

Pikeneb ka aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale.

Nõukogu tegi ka ettepaneku, et juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud. Juunikuu töötasu hüvitamist saab taotleda ainult nendele töölepingu alusel töötavatele inimestele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020.

Juunis saavad taotleda toetust ka need, kes on aprillist juunini hüvitist saanud. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel. Lõpliku otsuse töötasuhüvitise meetme muutmise kohta langetab valitsus.

Ratas: koroonaviiruse teine laine on võimalik

Ratas ütles riigikogu infotunnis, et arutas just WHO peadirektoriga videokonverentsil viiruse teiseks laineks valmisolekut.

“Olen nõus, et teine laine tuleb – kas see tuleb suve lõpus või sügisel, seda on raske ette prognoosida,” ütles peaminister Jüri Ratas täna riigikogus, lisades, et raske on prognoosida ka teise laine mastaapsust. 

Ratase sõnul on Eesti uueks viirusepuhanguks paremini valmis kui märtsis – seda nii isikukaitsevahendite ja haiglate valmiduse osas, samuti on käivitunud teadusuuringud ning fookuses peab olema ravimite ja toidu julgeolek. 

Ratas lisas, et uue laine tulekul tasuks tõsiselt kaaluda, kas on mõtet plaaniline ravi katkestada mahus, nagu seda tehti viiruse esimese puhangu korral. “Plaanilise ravi täielik sulgemine ei ole mõistlik,” lisas Ratas. 

Küsimusele, kas koolid on kavas viiruse uue puhangu korral taas täielikult sulgeda, vastas Ratas, et seda on praegu raske prognoosida. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps lisas, et Eesti on sellest kriisist palju õppinud. “Kindlasti ei pea me plaani, et minna uue õppeaasta algusest kohe taas distantsõppele,” lisas Reps. “Meie kultuurile on omane alati muretseda, kuid meil on väga-väga hästi läinud. Õpilaste, õpetajate ja vanemate koostöö on selles keerulises olukorras sujunud väga hästi. Leidlikkust õppimisega hakkama saamisel on olnud palju.”

Ratas on optimistlik: töötud hakkavad minema põldudele

Ratas avaldas kolmapäeval riigikogu infotunnis optimismi, et kodumaised töötud leiavad peagi tee põllumajandusse ning seega ei halva võõrtööjõu lahkumine sektori tööd. 

Ratas märkis, et tööturul on olukord keeruline ning pole mõtet ehitada illusioone, et eriolukorra lõppedes tööpuuduse kasv seiskub. Valitsusjuht tõi esile, et 10. mai seisuga oli töötuid 49 741 ehk 7,7 protsenti elanikest ning kuuga suurenes töötute arv 11 protsenti. 

Ratase sõnul on selge, et Eesti inimesed kaotavad tööd ja riigil tuleb neid tööturul kaitsta. Sealjuures avaldas Ratas veendumust, et peagi leiavad paljud Eesti töötud tee ka maasikapõldudele.

Ühtlasi meenutas Ratas, et valitsuse otsusega saavad võõrtöölised põllumajanduses oma tööga panustada 31. juulini ning kindlasti on sellest põllumeesteele suur abi.