"Meie riigikaitse valmisolek on hea ja meie kuulumine NATOsse, Euroopa Liitu, tugevad transatlantilised suhted Ameerika Ühendriikide ja Põhjala-Balti riikidega tagavad meie julgeoleku," osutas peaminister Jüri Ratas. 

Riigikogu riigikaitsekomisjon sai täna Rataselt ülevaate Eesti julgeolekupoliitika aluste rakendamisest riigikaitses ja osundas, et riigisiseste küsimuste lahendamise kõrval tuleb hoida tähelepanu keskmes ka sõjaline mobiilsus ja riigikaitse kulutuste tase, vahendas BNS. 

Komisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul on riigikaitsekomisjon oma töös mitmel korral lauale tõstnud riigi varustuskindluse küsimusi ja valdkonna esindajaid ära kuulanud.

“On selge, et eriolukorrad toovad välja kitsaskohad ja probleemid, aga nendele tuleb otsa vaadata,” ütles Metsoja. Ta lisas, et üldine kriisijuhtimine on läbivalt olnud komisjoni fookuses seoses riigikaitseseaduse eelnõuga. “Küsimus on vastutustasemetes ja toetavas korralduses,” ütles Metsoja. “Kui on kriis, peab olema selge vastutaja ja vastutus ei tohi hajutada.”

Komisjoni aseesimees Kalle Laanet rõhutas laiapindse riigikaitse käsitluse tähtsust. Ta tõi murekohana välja, et meil on küll palju vabatahtlikke, kes osutavad meile abi, kuid kõigil ametkondadel on oma andmebaasid. “Reaalselt on inimesi kordades vähem, sest üks inimene kannab mitut mütsi,” lausus Laanet. Tema sõnul peab olema vabatahtlikest keskne ja ühtne andmebaas, et aru saada kui palju meil on tegelikult inimesi ja milline on nende kompetents.

Komisjonile selgitusi jaganud Ratas hindas Eesti julgeolekut kindlaks. Tema sõnul on sõjaline oht Eesti vastu madala, kuid nagu 2017. aastal hinnatud, pole see välistatud, kui NATO kollektiivne heidutus pole usutav. Madal on ka terrorismioht, kuid mitte olematu. Silmas tuleb pidada erinevaid hübriidohtusid. “Meie riigikaitse valmisolek on hea ja meie kuulumine NATOsse, Euroopa Liitu, tugevad transatlantilised suhted Ameerika Ühendriikide ja Põhjala-Balti riikidega tagavad meie julgeoleku,” kinnitas Ratas.

Valitsusjuhi sõnul on eduka julgeolekupoliitika eelduseks pikaajaline planeerimine ja stabiilne rahastus. Ta tõdes, et riigieelarve arutelud on alles ees ja ära tuleb oodata prognoosid, kuid riigikaitse stabiilne ja sihipärane rahastamine peab vähemalt kahe protsendi tasemel jätkuma.

Peaminister annab ülevaate Eesti julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisest riigikogu kolmapäevasel istungil, mida saab jälgida veebiülekandes.