Esimesed kodutööpäevad tõid inimesi perede kaupa hoopis Õnnepaleesse pereasju ajama. Sõltumata riigis valitsevast olukorrast sünnivad lapsed ning inimesed soovivad abielluda. Perekonnaseisuamet pakkus eriolukorra ajal teenuseid katkematult.
Covid-19 viiruse toodud olukord kujunes uueks kogemuseks ja suureks katsumuseks ning ei jätnud puutumata kedagi meist. See aeg selekteeris välja valdkonnad, mis on möödapääsmatud ja mis mitte. Nüüd, mil kriisiaeg on lõppenud, saame teha kokkuvõtteid seljataha jäänud ajast ja kirjeldada, milliseks kujunes olukord perekonnaseisuametis. Oluline valdkond eriolukorras oli perekonnaseisutoimingud.
Rahvas nõudis kuupäevade muutmist
Esimene päev, mil kehtestati uus kord kodanike liikumiseks, osutus väga keeruliseks. Näis, et inimesed, kelle tööülesanded olid liikunud kodukontoritesse, kasutasid aega oma isikliku elu korraldamiseks. Kogu perega kirjutati ühiselt abieluavaldust, registreeriti lapse sündi. Esitati abielulahutuse avaldusi ja taotleti eri tõendeid ja dokumente ka välisriikidesse esitamiseks, teadvustamata endale veel, et piirid on suletud. Nii koonduski esimese kriisipäeva hommikul perekonnaseisuameti fuajeesse korraga 18 inimest ning 2+2 nõudest ei saanud juttugi olla. Väljas sadas vihma, peredel olid kaasas väikesed lapsed – tuli hakata leidma kiireid lahendusi, kuidas kriisiaja nõuetega toime tulla ning reegleid täita. Hakkasime pidama ameti hoones arvestust külastajate liikumise üle ja suunasime inimesi maksimaalselt e-teenuseid kasutama. Uue olukorraga kohanemine võttis aega nii klientidel kui ka ametnikel.
Tänu Tallinna linnapea pöördumisele rahvastikuministri poole avanes e-teenus laste sünni registreerimiseks ka mitte-abielus olevatele vanematele. Ühes nädalas registreerisime 85-00 lapse sünni, olenemata kehtivast eriolukorrast. Samas suurenes kodusünnitajate hulk, kellel e-teenust kasutada ei ole võimalik, kuid kes vajasid kiiremas korras vastsündinutele isikukoodi, et tagada neile tervishoiuteenused. See aga eeldas mõlema vanema kohaletulekut koos vastsündinuga. Vaatamata e-teenuste propageerimisele ja e-kanalite kasutamisele oli perekonnaseisuasutuses ühel päeval külastajaid 25-35 ringis.
Eriolukorra kehtestamise ajaks oli Tallinna perekonnaseisuametis ootel 107 abielulahutamise vormistamist ja 181 abielu sõlmimist. Abielu sõlmimise ja lahutamise registreerimisel on kaks osapoolt ning vajalik on isiklik kohalolek nii avalduse esitamisel kui vormistamisel. Kuna abielu sõlmimise ja lahutamise registreerimise ajad olid kokku lepitud kuni kuus kuud varem, siis inimesed eeldasid, et nad saavad oma toimingud määratud ajal teostatud. Rahvastikuministri kiri 20. märtsist keelas külaliste viibimise abielu registreerimise juures. See tõi kaasa inimeste soovi viia abielu sõlmimine hilisemasse perioodi, annulleerida avaldus, sõlmida abielu ilma tseremooniata, jääda ootele, kuni eriolukord lõpeb jne. Viisime kõik soovitud muudatused sisse. Kirjavahetus kasvas kolmekordseks ja telefonikõned olid lakkamatud. Kehtestasime eelregistreerimise võimaluse väljaspool vastuvõtuaegu, et niiviisi hajutada kodanike liikumist vastuvõtuaegadel.
Piiramaks inimeste kogunemist ameti ukse taha ja tagamaks ohutu klienditeeninduse nii kodanikele kui ka ametnikele, otsustasime lühiajaliselt mitte vastu võtta abielu ja lahutuse avaldusi, sest teisiti ei olnud võimalik 2+2 nõuet täita. Tegemist ei ole eluliselt esmatähtsate toimingutega olukorras, kus prioriteediks oli inimeste tervise mitte ohtu seadmine. Samas lähenesime juhtumipõhiselt ning tegime vajadusel erandeid, näiteks kui perre oli sündimas laps, keegi kannatas perevägivalla käes jne.
Pooled kogu vabariigi perekonnaseisutoimingutest on Tallinna perekonnaseisuameti teha. Kõige suurema kohaliku omavalitsuse asutusena on regulatsioonid meie ametis võrreldamatud väikeste kohalike omavalitsustega.
Saime hästi hakkama
Eriolukorra alguses sai ametile esmatähtsaks ka kaitse- ja desinfitseerimisvahendite hankimine. Sellele järgnes vahendite kasutamise oskuste omandamine ja harjumuste kujundamine, nagu see käis sel ajal ilmselt kõikjal üle Eesti. Märgata oli ka ametnike ebakindlust ja hirmu uue olukorra ees, kuid sellega tuli hakkama saada, et inimesi igapäevaselt teenindada. Perekonnaseisuamet töötas eriolukorra ajal kuus päeva nädalas, ka laupäeviti, mil registreeriti abielusid.
12. märtsist 17. maini külastas Tallinna perekonnaseisuametit 1602 inimest, kokku tegelesime 2021 toiminguga, sh ligi 900 otse ja 1121 e-teenusena. Eriolukord hoogustas e-teenuste kasutamist ja seda saame kindlasti positiivse näitena esile tuua. Inimeste soovisid ka eriolukorra ajal head teenust ning meie kohustus oli seda pakkuda. Eriolukord oli suur õppetund ning saime sellega hästi hakkama. Saame teha kokkuvõtteid ja järeldusi ning rakendada omandatud oskusi ja kogemusi tulevikus. Tavaelu jätkub ja loodame, et see aeg ei tule enam kunagi tagasi.
Tänan kõiki Tallinna perekonnaseisuameti töötajaid, kes kriisiolukorras suure koormuse ja ohutundega hakkama said.
