Mõned omavalitsused suutsid eriolukorra ajal lapsi palju heldemalt toetada, kui teised. Ka Tallinn kasvatas, mitte ei kahandanud toetusi lastele. "Toetame kõiki eelkooliealisi lapsi võrdses mahus olenemata sellest, millises haridusasutuses nad õpivad," ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Kui mõned omavalitsused, nagu Tartu ja Jõhvi, on jaganud toidupakke vaid kõige kehvemal järjel lastele ja paljud omavalitsused on püüdnud vähendada lasteaiaõpetajate palka, siis Tallinn toetas koolitoiduga kõiki soovijaid. Lisaks lapsed saavad sügisest tasuta süüa ka eralasteaedades ja õpetajate töötasu ei püüta vähendada.

Lasteaednike palgad on olnud erinevates Eesti omavalitsustes, sealhulgas ka jõukamates kriisi ajal tugeva surve all. Neid vaadatakse kui ühte kulude kärpimise allikat. Näiteks Tartu vallavalitsus otsustas, et koolieelsetes lasteasutustes tuleb töötasu viiendiku võrra kärpida. 

Kokkuhoid lasteaiaõpetajatelt  

Vallavanem Jarno Laur ütles ERR-ile, et 39 lasteaia- ja lastehoiu rühmast töötab kaks-kolm valverühma. “Selge on, et täna selles valdkonnas keegi täismahuga, nii-öelda sajaprotsendilise koormuse ja pingega tööd teha kahjuks lihtsalt ei saa,” sõnas Laur.

Kui veel näiteid tuua, siis Maardu linna nelja lasteaia töötajad said vähendatud palka kuu aja jagu ehk aprillis. Rakvere vallavalitsus andis 27. märtsil välja korralduse seoses töömahu vähenemisega kärpida võimalusel haridusasutuste töötajate töötasu kuni kolmeks kuuks. Haridusministeerium on selle vastu protestinud, ehkki mõni omavalitsus väidab, et neil on selliseks kärpeks õigus. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kavatse Eesti suurim omavalitsus mõeldagi haridustöötajate palga vähenemisele. “Tallinn säilitas täispalga ka nendele lasteaiaõpetajatele, kelle koormus oli seoses kriisiga erinevatel põhjustel vähenenud,” lisas abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Tema sõnul aitas linn soetada koduõppeks sobivaid arvuteid 500 lapsele ja selles osas vajasid abi ka sadu õpetajaid.

Sama hüplik on Eestis olnud kriisi ajal, kui lapsed asunud distantsõppel, koolitoiduga erinevates omavalitsustes.

Koolilõunat pidanuks asendama toidupakid. Kuid lapsevanemad on mõneski omavalitsuses asetatud alandavasse olukorda, kus nad on pidanud enda sissetulekut tõestama. Samal ajal on riik eraldanud valdadele koolilaste jaoks toiduraha.

Õpetajate Lehe andmetel leidub tublisid valdu nagu kasvõi Muhu, mis jagas kõigile toidupakke ja soovijatele lisaks sooja toitu. Ka Tallinn on kriisi ajal jaganud sooja toitu ja hiljem toidupakke kõigile õpilastele, kes seda soovinud – kokku on neid ümmarguselt 23 000. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul jagas Tallinn õpilastele toidupakke ka koolivaheajal ja kavatseb seda teha 3. juunini.

Teisalt leidub Eestis valdasid, kus lapsevanem peaks koolitoiduks tegema kirjaliku avalduse. Seejärel vallaametnikud hindavad, kas on ikka abi vaja. Kolme lapse ema Kastre vallast kirjutas, et neil peab mitut moodi, muuhulgas pangakonto väljavõttega tõestama, et pere seda toitu tõesti vajab: “Olen väga pettunud selles toiduabi küsimuses. See kadalipp väsitab.”

Nõnda nagu Saue vallas, ei ole hulk lapsevanemaid ka Pärnust, Kambjast, Viljandist, Tartust, Saaremaalt Õpetajate Lehe andmetel koolitoidu kohta üldse mingit infot saanud.

Üllatuslikult ei asu laste pealt kokkuhoidlike omavalitsuste hulgas vaid väiksemad või vähem jõukamad, vaid näiteks Tartu linn. Tartu on teatavasti läbi aegade paiknenud Eesti kümne võimekaima omavalitsuse hulgas. Tartu jagas koroonakriisi ajal toidupakke vaid kõige vaesematele peredele ehk umbes 200 lapsele. Lisaks pakub lastekaitse liit kõigile soovijatele tasuta suppi. Nüüd tuli üle Eesti veel Euroopa Liidu tasuta toiduabi ehk 12 kilo kuivaineid neile, kes on eelnevate kuude jooksul toimetulekutoetust või muud sotsiaaltoetust saanud.
Tõhusaks abiks on lastevanematele kriisi ajaks kindlasti lasteaia kohatasust loobumine. Võiks arvata, et siin astusid omavalitsused ühte jalga, kuid siiski mitte. Kui Tallinnas vabastati lapsevanemad lasteaia kohatasu maksmisest mai lõpuni, siis Pärnus vaid need lapsed, kes tõepoolest lasteaias ei käinud. Varasema korra järgi võinuks tasu maksmata puududa vaid kuu aja jagu aastas.

Näiteks jõukas Viimsis läheneti eriolukorras lasteaia kohatasu peatamisele juhtumipõhiselt: vabastati vaid siis, kui perekond oli eriolukorra ja kriisi tõttu rahalistes raskustes.

Tartus pole asi “kõige hullem”

Omavalitsused on tavaliselt kehtestanud lasteaia kohatasu kindla protsendina alampalgast. Seadus lubab ülempiiriks 20 protsenti. Mitmed omavalitsused näiteks Tallinna ümbruses tegutsevadki ülempiiri kasutades. Jõukamatest omavalitsustest külmutati Tartus küll eriolukorra ajaks kohatasu maksmine. Kuid koormus rahakotile on lapsevanematele Tartus märgatavalt suurem kui Tallinnas.

Nii kirjutas sotsiaaldemokraadist abilinnapea Helju Pikhof ühes blogipostituses lasteaiatasust: “Meil Tartus ei ole asi veel kõige hullem, kohatasu määr on 15 protsenti eelmise aasta miinimumpalgast. Ometigi tuleb ühe lapse lasteaias pidamise eest välja käia kõvasti üle saja euro, sest kohatasu 81 eurole lisandub ka toiduraha.”

Kohatasu määr on Tartus 15 protsenti eelmise aasta miinimumpalgast (540 eurost). Siiski järeldub, et ühe lapse lasteaias käimise eest tuleb Tartus välja käia üle saja euro. Pikhofi sõnul lisandub kohatasule toiduraha, mis sõltub konkreetsest lasteaiast, olles näiteks eralasteaias hulga suurem kui munitsipaallasteaias.

Lasteaiatasu oli juba enne kriisi Tallinnas püütud hoida langevas suunas: see on Tartust märgatavalt odavam ehk 71,25 eurot kuus (ujulaga lasteaedades 78,26 eurot). Tallinnas on vähem kindlustatud peredele lisaks muud soodustused nagu kohatasust vabastamine raskuste korral. Lisaks on Tallinna lasteaedades juba septembrist 2017 toitlustamine tasuta.

Tulevast õppeaastast ehk septembrist kompenseeritakse Tallinnas ka eralasteaedade laste toitlustamine. Enamikes omavalitsustes peavad vanemad maksma lisaks lasteaia kohatasule veel söögiraha.

Tallinnas on eraldi kehtestatud kriisi ajaks koolieelsetele lastele, kes käivad eralasteaias, toetus 71,25 eurot lapse kohta.

“Toetame kõiki eelkooliealisi lapsi võrdses mahus olenemata sellest, millises haridusasutuses nad õpivad,” ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev. “Erineb vaid toetuse saamise kord – kui munitsipaallasteaedade õpilased on kohatasust automaatselt vabastatud, siis eralasteaias käiva lapse eest toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus. Tahame vähendada lapsevanema rahakoti koormust. Eriti oluline on selline tugi praegusel ajal, kus paljude palka on kärbitud ning halvemal juhul tööta jäädud.”

Belobrovtsev lisas veel, et linn ei pannud noortekeskusi niisama lihtsalt kriisi ajaks kinni, vaid need püüdsid pakkuda noortele tegevust veebis.

Tallinn kasvatab kriisi ajal toetust

• Tallinnas on jagatud koolitoidu pakke kõigile soovijatele – kokku ümmarguselt 23 000 lapsele.

• Haridustöötajate palgad jäävad kriisi ajal samadeks.

• Uuest õppeaastast hakatakse pakkuma ka eralasteaedades tasuta toitu.

• Kehtestati eraldi kriisitoetus 71,25 eurot lapse kohta eralasteaedades.

• Lisanduvad vajaduspõhised toetused vähem kindlustatutele.