"Suure tõenäosusega tuleb lähiajal teha ka teine ja võib olla ka kolmas majandusmeetmete pakett. Eesmärgiks on töötajate kaitse, siseturu nõudluse toetamine ja innovatsioonide eksporditurgudele suunamine," ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester. "Tervishoiukriisi raskemad hetked on tänaseks selja taha jäänud, kuid selle tagajärjed majanduses ootavad alles ees," osutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Sester selgitas Pealinnale, miks praeguses olukorras on oluline, et riik toetab ettevõtteid ning sekkub majandusse. “Praegu on erakorraline aeg ja see nõuab erakorralisi meetmeid,” ütles Sester, et praegu on põhilisteks instrumentideks tagatised, käendused ja laenud.

Ettevõtjatele tuleb ulatada õng, mitte kala

“Üldine loogika peab olema ikka sama – rohkem õnge, vähem kala. Tuleb anda likviidsusabi ja toetada innovatsiooni, et tänane raske periood üle elada ja headel aegadel saaks laenud tagasi maksta,” sõnas Sester.

Sester ütles, et Eesti majanduses oli juba enne koroonakriisi algust tunda kasvu aeglustumise märke, mis suurel määral olid tingitud suundumustest globaalsetel turgudel, kuid sisaldasid olulises osas siseriiklike meie majanduse struktuurist tulenevaid kitsaskohti. 

“Kiire palgakasvu tingimustes vähenes olulisel määral meie konkurentsivõime hinnatundlikes ekspordisegmentides. Meetmete ja tegevustega peab kaasnema kiire tootlikkuse ja seda soodustava innovatsiooni kasv Eesti majanduses,” sõnas ta.

Majanduskomisjoni esimees osutas ka sellele, et kriis pakub Eestile võimalusi, et kiirendada ja laiendada meie digivaldkonna arengut ja e-riigi võimalusi. “Euroopa riigid nägid, kuidas me suutsime mõne päevaga viia terve koolisüsteemi üle distantsõppele,” tõi ta välja.

Välisministeeriumi eestvedamisel on toimunud ka suuremahulised ÜRO üritused videosilla vahendusel. “Neid asju märkavad teised riigid ning on oluline, et me kasutaksime seda võimalust uute turgude otsimiseks meie e-valimiste kontseptsioonile ja e-lahenduste mudelitele. Siin on ka selged siseriiklikud mõjud,” ütles ta. 

Sester meenutas, et mais võtsime vastu seaduse, mis võimaldab juriidiliselt isikutel pidada edaspidi üldkoosolekuid e-lahenduste abil. Samuti laiendatakse notariaalse kaugtõestamise võimalusi, mis tähendab et näiteks kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada näiteks videosilla vahendusel.

Sikkut: riik suunas vahendid ettevõtete elushoidmiseks

Riigikogu liige Riina Sikkut (SDE) möönis, et tervisekriisi lahendamiseks rakendatud piirangud avaldavad väga tugevat mõju ka majanduse igapäevasele toimimisele. Ta osutas, et Euroopa riigid on toetanud inimeste tööl hoidmist ja ettevõtete likviidsuse tagamist. “Meilgi rakendati kiiresti ja edukalt töötukassa kaudu palgatoetus ning lisaeelarvega lepiti kokku reas ettevõtetele suunatud garantii ja laenutoetustes. Riik suunab erakordselt suured summad ettevõtete elushoidmiseks ja majanduse käima tõmbamiseks,” sõnas Sikkut.

Küsimusele, milliseid meetmeid veel vaja oleks, ütles Sikkut, et inimeste toimetulek tuleb tagada ka töötuse kasvades, sest ainult nii on meil majanduse taastudes ka töötegijaid – töötuskindlustushüvitis ka poolte kokkuleppel töölt lahkujatele ning töötutoetus suuremaks.

“Ettevõtluses ei ole küsimus niivõrd selles, kas riik annab toetust või laenu, vaid selles, et rahalist tuge ei jagata põhimõttel, kes esimesena küsib, see saab, vaid toetatakse ettevõtteid, sektoreid ja piirkondi, et liikuda targema ja rohelisema majanduse suunas igal pool Eestis,” ütles Sikkut.

LHV majandusanalüütik: riik suutis tulekahju kustutada 

LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles, et esimese tulekahju kustutamisega on riik hakkama saanud. “Kehtestatud meetmete peamine eesmärk oli likviidsuse tagamine majanduses, kui paljude jaoks keelati äritegemine lihtsalt ära. Inimeste sissetulekute kompenseerimiseks seati üles Töötukassa erakorraline töötasu hüvitis, ettevõtetele pakutakse leevendust läbi Kredexi käendussüsteemi ning käibelaenude. Tingimuste ja detailide osas on alati võimalik diskuteerida, kuid üldiselt on abimeetmete siht olnud õiges kohas,” sõnas analüütik. 

Ta osutas, et edasised valikud on riigil veidi laiemad. Ta soovitas, et majanduse taastamiseks tehtavad toetused peaksid olema suunatud kindlatesse valdkondadesse ja lähtuma nende eripäradest. “Kus nõudluse taastumine on aeglasem, seal võib olla mõistlik hoida pikemalt üleval sissetuleku- ja likviidsustoetusi. Mõnes teises valdkonnas saab aga toetada riigipoolsete tellimustega ehk nii-öelda pakkuda kala asemel õnge,” märkis ta. Aab möönis, et kõikide päästmiseks kindlasti vahendeid ei jagu, mispärast tuleb riigil teha tarku valikuid.

Analüütik tõi välja, et viimasel ajal üha teravamalt üles kerkinud rohelise liikumise kontekstis tasuks mõelda ka sellele, kuidas taastada riigi majandus nõnda, et see oleks energiasäästlikum ja keskkonnasõbralikum kui varasemalt. “Võimaluse korral on mõistlik pruunide investeeringute asemel valida rohelised, sest nii saaks lisaks majanduse käimatõmbamisele liikuda samaaegselt ka kokku lepitud kliimaeesmärkide ja puhtama looduskeskkonna suunas,” ütles ta.

Aab osutas ka sellele, et tänases olukorras on riigil võimalik teha murrangulisi strateegilisi otsuseid lihtsamini kui hallil argipäeval, mistõttu on oluline, et suur pilt ei ununeks ka kõige keerulisemas olukorras. 

Swedbanki analüütik: hea, et valitsus pikendas töötasu hüvitamist

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et tagantjärele hinnangute andmine vastuvõetud otsuste ja kriisi lahendamise kohta on lihtne. “Hoopis teine asi on aga kriisi lahendamiseks otsuste langetamine ajal, kui meie ees olid täiesti uued ja kiiresti eskaleeruvad probleemid. Ei oldud ju varem nii mastaapselt suletud kaasaegset turumajandust,” sõnas ta.

Mertsina osutas sellele, et isegi kui uute viirusekandjate arv Eestis jõudsalt kahaneb, on viirusekandjaid hetkel Eestis oluliselt rohkem, kui märtsi keskel. See tähendab tema sõnutsi,  et lisaks majanduslikele raskustele ei ole koroonaviirus Eestist ja maailmast kuhugi kadunud. “Tervishoiukriisi raskemad hetked on tänaseks selja taha jäänud, kuid selle tagajärjed majanduses ootavad alles ees,” osutas analüütik ohule.

Mertsina sõnas, et töötute arv jätkab küll kasvu, kuid seda pidurdab oluliselt Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis. “Ilma selleta oleks töötute arv oluliselt suurem ning sellel oleks ka suurem negatiivne mõju majandustegevusele. Hea on see, et valitsus otsustas töötasu hüvitamist pikendada juuni lõpuni,” sõnas Mertsina. 

Ta juhtis tähelepanu, et kõikide majandussektorite kindlustunne on järsult halvenenud. “See hoiab tagasi investeerimist ja äriotsuste tegemist. Halvenenud kindlustunne pärsib aga majanduse taastumist. Praegu on väga oluline aidata kaasa ettevõtete ja majapidamiste kindlustunde taastumisele, et tarbida, investeerida ja tulevikku suunatud otsuseid teha,” ütles Mertsina.

Ökonomist prognoosis, et Eesti majanduslangus ei tule võrreldes ülejäänud Euroopaga sügavam. “Ühelt poolt on meie majandus olnud paremas tasakaalus võrreldes eelmise finantskriisi algusega. Lisaks on meil õnnestunud vältida kõige negatiivsemat pandeemia stsenaariumit,” ütles ta.

Mertsina: valitsus reageeris õigel ajal

Küsimusele, kas Eesti valitsus reageeris piisavalt kiiresti, ütles ökonomist, et eriolukord kehtestati umbes samal ajal, kui viirusesse nakatunud inimeste arv eskaleeruma hakkas. “Seega napilt õigel ajal. Kui vaadata registreeritud viirusekandjate ja surmade arvu miljoni elaniku kohta, siis on Eesti nende näitajatega Euroopas ning ka Põhja- ja Baltimaade hulgas keskmisel positsioonil. Viiruse levik saadi meil kiiresti kontrolli alla, selle löök Eesti elanike tervisele ei ole olnud suur ja seega on meil siiani võrdlemisi hästi läinud,” ütles Swedbanki ökonomist.

Ta avaldas lootust, et kõik on aru saanud, et majanduse päästepakett on mõeldud kriisimõjude leevendamiseks, kuid see ei hoia ära majanduslangust. “Suure abipaketi hinnaks, samal ajal kui maksutulud järsult vähenevad, on ülisuur eelarvedefitsiit ja riigivõla kasv. Õnneks oli Eesti riigirahandus enne kriisi heas korras,” ütles Mertsina. Mertsina osutas ka sellele, et Eestil on väga madal riigivõlg.