Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on taastamiskava piisavalt suur, et anda majandusele tõeline tõuge ning piisavalt konkreetne, et aidata liikuda rohelisema, digitaalsema ja vastupidavama majanduse poole.

Simsoni sõnul on komisjoni ettepanek 750 miljardi eurose taastamiskava loomiseks hea nii Euroopale kui ka Eestile, vahendas BNS. 

Euroopa Komisjon president Ursula von der Leyen tegi täna ettepaneku 750 miljardi euro suuruse taastusfondi loomiseks, kuid peab veenma ka skeptilised liikmesriigid seda toetama.

Simsoni sõnul on taastamiskava piisavalt suur, et anda majandusele tõeline tõuge ning piisavalt konkreetne, et aidata liikuda rohelisema, digitaalsema ja vastupidavama majanduse poole.

Ta lisas, et Eesti jaoks tähendab komisjoni välja pakutud taastepakett 3,3 miljardit eurot lisandust Euroopa Liidu (EL) eelarveettepanekule – see on rohkem kui pool sellest summast, mis Eestil oli kasutada kogu käimasolevaks EL-i eelarveperioodiks aastatel 2013–2020.

“Ida-Virumaa jaoks ülitähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile enam kui neljakordistub, 125 miljonilt 552 miljonini; piiriülestele transpordiprojektidele suunatavad lisavahendid on hea uudis Rail Balticu projektile,” märkis Simson.

Tema sõnul läheb kõige suurem tugi liikmesriikidele vajalike investeeringute ja reformide toetamiseks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist, mille prioriteetideks on üleminek rohelisele ja digimajandusele. “Komisjoni poolt välja käidu annab riikidele suure vabaduse raha ise kõige õigemasse kohta suunata, seega on paketi edukas ärakasutamine suuresti Eesti enda kätes,” lisas Simson.

Uudisteagentuuri AFP andmeil saaks Itaalia 750 miljardist eurost 81,8 miljardit tagastamatu abina järgmise kolme aasta vältel ja 90,9 miljardit laenudena. Hispaania saaks toetusena 77,3 miljardit ja laenudena 31 miljardit. Kokku eraldaks EL abina 405 miljardit eurot, sellest 28,8 miljardit läheks Saksamaale ja 38,7 miljardit Prantsusmaale. 

Liikmesriikidele eraldatavad laenud ja abi moodustab kokku üle 650 miljardi euro, ülejäänud 100 miljardit kulutatakse EL-i päästeprogrammidele. 

Saksa kantsler Angela Merkel tegi eelmisel nädalal ettepaneku lubada komisjonil laenata kannatanud majanduste taastamiseks turgudelt 500 miljardit eurot. Tema idee järgi peaks raha jagatama toetuste, mitte laenudena. Plaani toetab ka Prantsuse president Emmanuel Macron.

Saksa-Prantsuse plaani vastu on aga niinimetatud säästlik nelik: Holland, Austria, Taani ja Rootsi. Nemad eelistaksid toetustele rangete tingimustega laene.