Kui meedias kõneldakse, te Eesti allilmaühendusi vaevavat tõsine juhtimiskriis ja uut pealikut tapetud Nikolai Tarankovi asemele polevat suudetud valida, jääb üle vaid õlgu kehitada.
Lokaalsed grupikesed, 90ndate jäänukid, keda meil kõlavalt organiseeritud kuritegevuseks nimetatakse, mõjutavad meie elu siiski marginaalselt. Küll puutume iga päev kokku globaalse organiseeritud kuritegevusega. Väga suure tõenäosusega võib selle ohver olla mõni tänaval vastu astuv võõrtööline, nurga taga vedelev narkomaan, laps või noor, kes on interneti pimeturult narkot hankinud, või vanainimene, kes läinud lõpmatu hulga valdavalt rahvusvaheliste petuskeemide õnge.
Rahapesutõrjega seoses oleme astunud alles esimesi tõsiseid samme ja võime vaid oletada, kui suur võib tegelikult olla Eesti narkoturu käive. Politsei märksõna peaks olema globaalne koostöö. Suurte kuritegelike kettide lokaalsed lülikesed ei kandideeri ka maailmas laiemalt mingitel allilmajuhtide valimistel. Nad ei kuulu “ühendusse”, nende asju ajavad advokaadid ja sageli töötavad nad ühtlasi eriteenistuste heaks. Loomulikult tuleb politseil tegeleda kõigiga, kes seadust on rikkunud. Ainult et teenimatuid paguneid külge riputades võibki keegi jääda uskuma, nagu kujutaksid 90ndate varjud tänapäeva kuritegevuses, mis on legaalse äriga läbi põimunud rohkem kui iial varem, endast tõepoolest mingeid tegijaid.
