"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
VIDEO JA GALERII! Estonia teatri kõrvale kerkib üleelusuurune Konstantin Pätsi pea (6)
01. juuli 2020
Mats Õun

"Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võiks kuju valmida juba aasta lõpuks. Pigem on tõenäoline, et see jääb uue aasta esimesse poolde," nentis Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

 

Esmaspäeval valis žürii, mille liige Velliste on, välja Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö, mille põhjal püstitatakse mälestusmärk Estonia Teatri taha Uuele Turule.

Vaata galeriid (41)

Kolme meetri kõrgune graniidist pea

Žürii tunnistas võitjaks arhitekt Toivo Tammiku ja skulptor Vergo Verniku võistlustöö “Riigipea”, mis kujutab endast ligikaudu kolme meetri kõrgust hallist rihveldatud graniidist Konstantin Pätsi pea skulptuuri. “Alus on umbes 70 sentimeetri kõrgune ja pea ise on üle kahe meetri kõrgune, nii et kogu kompositsioon kokku on suurusjärgus kolm meetrit kõrge,” selgitas võidutöö üks autoreid Toivo Tammik. “Ligikaudu kaks ja poolt meetrit läbimõõdus on Konstantin Pätsi pea, mis maa seest välja tungib.”

Tammiku sõnul oli töö loomisel üks suuremaid väljakutseid selle asukoht. “Asukoht on küllaltki keeruline. See monument saab olema klaaspaviljoni ja Estonia kontsertsaali tagaukse embuses. Et siin midagi välja lasta paista, peab olema tõeliselt eriline töö,” nentis Tammik. “Me pingutasime selle nimel, et siin oleks midagi, mis on Pätsile eripärane ja samas tõepoolest ka linnaruumis mõjuks.”

Tammiku sõnul saadi inspiratsiooni muu hulgas asteekide tootemipeadest ja Lihavõttesaare kujudest. “Need ilmed ja võtted, millisena on teda skulpturaalselt kujutatud, ei ole päris anatoomiline täpsus, vaid pigem üldistus, mis suurele monumentaalsele peale sobib,” selgitas Tammik.

Tammiku sõnul toimetab Konstantin Pätsi Muuseum väga tarmukalt ja on lootust, et see kuju ikkagi tuleb. “Kui kriisi ajal tõmmatakse mitmete suurte projektide pealt kokku, siis sümbolkujundite paigaldamiselt ei peaks kokku hoidma ja on lootust, et ta ikkagi tuleb,” oli Tammik lootusrikas.

Võib valmida Pätsi sünnipäevaks

Žürii esimehe, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemanni sõnul nõudis otsuseni jõudmine põhjalikke arutelusid ning võistlustööd pidid vastama karmidele nõuetele. “Töö pidi andma linnaruumile positiivse kunstilise laengu, olema tähenduslikuks maamärgiks, olema visuaalselt äratuntav, olema väärikas, kvaliteetselt teostatav, vältima igasuguseid liialdusi, olema vaadeldav kõikidest külgedest ja olema ka kauakestev,” loetles Veidemann. Ideekonkursi võidutöö kõigile neile tingimustele ka vastas. “Väga loodame, et Eesti ja pealinn Tallinn saavad Riigipea näol toreda kingituse,” avaldas Veidemann lootust.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste sõnul toimus konkurss osana riigihankest, mida korraldab Tallinna kommunaalamet. “Nüüd algavad konkursi võitjatega läbirääkimised, nendega tuleb sõlmida leping ja seejärel see ka tehniliselt projekteerida. Seejärel peab see mälestusmärk ka füüsiliselt valmima,” selgitas Velliste. Tegemist on suuremõõdulise graniidist skulptuuriga, mis tuleb ka kvaliteetselt välja raiuda.

Kui kõige optimistlikumate prognooside kohaselt võiks skulptuur valmida juba sel aastal, siis tõenäoliselt jääb avamine Velliste hinnangul pigem uue aasta esimesse poolde. “23. veebruar on Konstantin Pätsi sünnipäev, see kuupäev võiks näiteks sobida,” pakkus Velliste välja.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 13.12.2019-13.04.2020. Ideekonkursi korraldasid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Ideekonkursi lähteülesande koostas Eesti Arhitektide Liit. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23.

Ideekonkursi žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Olmeek Uuel turul
1. juuli 2020 15:17
Olmeek maajade külje alt või Lenin lausa Kotka linnast omaaegsest Suurvürstiriigist igati monumentaalne Uuele turule. Paraku käremeelsed igati tublid lugemisoskusega ja kirjutamisoskusega eesti inimesed suutsid noored eesti mehed ja noored eesti naised miitingule ja rongikäigule vedada elukutse riigikukutaja. Tänases pruugis tänases ilmas teha sedasama trotskistlikku blõmmismi. Ja Tallinnas Uuel turul. Olmeegi reljeefse monumentaalse pilgu all. Massimõrvast Uuel turul ja monumendist Olmeegile.
rubljoff
30. juuni 2020 17:40
https://objektiiv.ee/jaak-valge-rahapesu-ajaloolisest-kogemusest-eestis/ https://www.postimees.ee/1396447/tartu-rahu-tegi-eestist-bol-evike-kullapesula https://www.eesti.ca/?op=article&articleid=32592
personaalpensionär
30. juuni 2020 17:20
https://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html
ohtlik radikaal
30. juuni 2020 16:05
Mis on eestlaste täpselt nagu ka teiste rahvaste puhul probleemiks ei teata ja ei tajuta oma ajalugu. Inimlikult kõik arusaadav mured kõikjal ja kõigil ülepea ja veel mingi ajalugu vaata saaks hakkama. Kuid ajaloost tegelt ei pääse nii ka Uue turu ja Konstantin Pätsi puhul. Tallinnas või olgu Reval või Revel oli läinud sajandi alul meeletu areng tööstuseid muudkui kerkis ametisse maalt minema kupatatuid noori mehi ja noori naisi. Linnas hakkas rühm eestlastest haritlasi rahvast üles kihutama ja kindlasti ka põhjust piisavalt. Juhtiv roll noorel radikaalil Konstantin Pätsil paraku Jaapani sõjas lüüasaamine olukorda muudkui pingestas muudkui miitngud ja rongikäigud ja kus meie väikeses vaikses Tallinnas. Ja ei mingit nn Parempoolsusel ei ole alternatiivi lugupeetavad lausa bunt marksismus trotskismus. Nii siis Uue turu veretöö mida küttis igati tarmukas radikaal tulemus sadakond hukkunut noort eesti meest ja noort eesti naist. Ja siis noored eesti mehed mõisu põletama mõisad põlevad saksad surevad kuni saabuvad kasakad. Tegelt Konstantin Pätsi monumendil Uuel turul on äärmiselt sügav tähendus teine asi kas me seda mõistame ja võtame vastu vähemalt selles vormes. Andestus ja lunastus. Karm värk tegelt igati. Monumentaalne.
suurmees kes murdus
30. juuni 2020 08:50
Konstantin Päts võttis eestlastest tallinlaste juhina koostöös venelastega üle võimu Tallinnas sajandeid valitsenud sakslastelt. Paraku noore radikaaline õhutas ka omaegse riigi vastaseid väljaastumisi mis päädisid Uue turu veretööga ja sadakonna eestlase tapmisega sealsamas turuplatsil kuhu kavandamisel monument...Tagaselja siis surmanuhtlus Impeeriumi poolt mis Kõigekõrgema poolt asendati poolteise aastase kinduslusvangistusega mis ka sai kantud täielikult. Ja just sihikindla ja tarmuka jõulise Konstantin Pätsi õhutusel tegevusel kerkis sinna Uue turu serva eestlaste suursaavutus Estonia Teater mälestusmärk massimõrvas hukkunuile tegelt. Tallinna ja Eesti riigi ees mehel teeneid tohutult paraku mitmeidki Pätsi tegemisi võib, saab ja ilmselt ka peab vaidlustama ja ründama. Kuid paraku mida ei muuda Eestis võimu üleandmine Nõukogude Liidule siivsalt dr Varese luuletaja Barbaruse kujul kõigi vastavate signetuuridega. Monumendist siis suurmehele kes mingil hetkel tegelt murdus ja mis veel hullem murdis inimeste elud ja iseenda poolt rajatud riigi...Eesti on tegelt müstiline maa ka Uue turu monumenti esile tuues muide kas tegu mitte kolmanda monumendiga massimõrva paigal?
Petya
30. juuni 2020 05:47
Loodan ikka, et ei tule! Kas raha on nii palju üle? 1. Puudub igasugune eriline seos "Estonia" teatrihoone või uue turuga, isegi mitte Tallinna linnaga.2. On sellele härrale juba puuslikud olemas! Ajalugu sundis unustama mitmed karmid tõsiasjad! Ta ei ole sobiv eeskuju, võrdleks tänapäevaga. Savisaar kuulutaks riigis välja oma eriolukorra koos mõne kindraliga, vangi pandaks Ratas ja EKRE keelatakse ära, juhid-vangi, praegune president saaks linnapea koha ja sujuvalt seadustataks eriolukord alaliseks autokraatiaks jne. Ma ei näe küll ühtegi head põhjust selle tootemi tootmiseks. Kas eestis pole vähe armsast võimust kinnihoidjaid, see oht on alati olemas, et eriolukorra võim hakkab nii kangesti meeldima...härrale jääb oma koht ja mälestus aga ka kohutav oht ja kurb eeskuju