"Me peaksime lähtuma sellest, et oleme 4-5 aasta jooksul võimelised selle projekti ellu viima," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart reedel Putukaväila esimesena valmiva, Põhja-Tallinna osa kontseptsiooni tutvustusel.
Linnapea sõnul on tegemist on väga suure projektiga. “Putukaväil on osa suurest lineaarpargi projektist ja seda on võimalik arendada ainult etapiviisiliselt. Praegu on meil olemas kontseptsioon ja nüüd peame koostama projekti. Alles seejärel selgub täpselt, kui kiiresti eelarvelised vahendid lubavad meil sellega edasi liikuda,” rääkis Kõlvart ja nentis et eesmärgiks võiks olla projekti valmimine 4-5 aastaga.
Argument saamaks Euroopa roheliseks pealinnaks
Tema sõnul saab Putukaväil olema üks väga kindel argument, miks Tallinn on piisavalt valmis selleks, et olla teistele Euroopa linnadele eeskujuks ja saada Euroopa roheliseks pealinna tiitel. “Kõige suurem väljakutse ongi see, kuidas kaasaegset linnaruumi arendada aga samas säilitada ka ökosüsteem. Tallinn on roheline linn ja me soovime mitte ainult säilitada ökosüsteemi, vaid ka tuua loodust linlastele lähemale,” rääkis Kõlvart.
Linnapea hinnangul tuleb lähtuda sellest, missugust linna me soovime näha nii täna, kui ka 10 või 20 aasta pärast. “Kaasaegne linnaplaneerimine on mitte ainult eesmärk, vaid ka keeruline protsess, sest me peame arvestama erinevate tingimustega, me peame arvestama inimeste ootustega, me peame arvestama liiklusega, transpordivajadustega. Aga me ei saa unustada, et see keskkond, kus me elame, vajab kaitset,” rääkis Kõlvart. “Putukaväil suuremas plaanis on suund, mida me peame võtma linnaplaneerimises.”
Putukaväil on osa ökoloogiliselt liigirikkast rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepinge õhuliinide alust koridori Kopli kaubajaamani välja. Kitsamalt käsitleb Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tn ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavatega piirnevat garaažide vahelist ala. 13 kilomeetri pikkune koridor ühendab erinevaid linnaosi, naabruskondi, erineva iseloomuga hoonestusalasid ning väärtuslike rohealasid. “Putukaväil on rohekoridor ja ühtlasi ka lineaarpark,” selgitas linnaplaneerija Anna Semjonova. “Ta on mõeldud nii looduskeskkonnale kui ka inimestele.”
Looduskeskkonna mõttes on Semjonova sõnul mõeldud eelkõige tolmeldajaid, keda elab mullu läbi viidud uuringu kohaselt piirkonnas kokku 13 liiki kimalasi, 23 liiki erakmesilasi ning 15 liiki päevaliblikaid. “See õhuliinide alune ala on tolmeldajatele heaks elukeskkonnaks ja ka rändekoridoriks ühest linnaosast teise. Aga ühtlasi on see ka liikumiskoridor inimestele,” nentis Semjonova. “Meie kavandame siia lineaarparki, mis arvestab nii liikuvust kui erinevaid avalike funktsioone inimestele, kuid samuti loodusväärtuste hoidmist erinevatele putukaliikidele.”
Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on tegemist mitte ainult pargialaga, vaid ka transpordikoridoriga. 13 kilomeetri pikkuses pargis hakkab kulgema rattatee, mis ühendab Pelguranna piirkonna nii kesklinna kui ka Kristiinega. Kaugemas tulevikus on plaanis ehitada ka trammitee. “Eelkõige on see transpordikoridor kergliiklejatele, kuid tulevikus ka trammile,” rääkis Novikov. Tramm on tema sõnul sinna planeeritud seepärast, et see on kõige suurema veomahuga transpordiliik. Seda trammi ei pruugi tulla kohe, kuid see, et see võimalus on siia sisse programmeeritud, on kindlasti oluline,” leidis Novikov.
Arvestab elanike soovidega
Mullu kevadel korjati Putukaväila visioonile ka tallinlaste arvamusi ja ettepanekuid. “Ideekorje toimus eelmisel kevadel ja läbi mitme erineva kanali. Inimesed said oma arvamusi sellele visioonile esitada veebipõhiselt, lisaks võtsime kasutusele AvaLinn kaasamisäpi, olime kohapeal Sõle raamatukogus ja käisime ka Ehte gümnaasiumis ning lasteaias “Päikene” seda visiooni tutvustamas,” loetles linnaplaneerija Anna Semjonova.
Kokku korjatud ideed on tema kinnitusel integreeritud äsja valminuid maastiku-arhitektuursesse lahendusse, mille koostajad on KINO maastikuarhitektid. “Need väljakäidud ideed on sinna sisse laiali laotatud,” lausus Semjonova, kelle sõnul on kogu see lineaarpargi kontseptsioon talle väga südamelähedane. “Et seda looduskeskkonda on siin hoitud ja väärtustatud, samal ajal kui linnaplaneerimises tulevad suured muutused. Siia tuleb trammiliin ja rattatee, erinevad vabaaja funktsioonid. Samas saavad nad kõik siin käsikäes ja koos toimida tulevikus.”
Putukaväila kohta leiab rohkem infot Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/putukas
