"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Soome naine vaevles kaheksa aastat puugihammustuse küüsis (0)
19. juuli 2020
Scanpix/Pilt on illustratiivne

Põhjanaabrite tähelepanu on köitnud juhtum, kus naine kannatas kaheksa aastat puugihammustusest tulenevate sümptomite all. "Vaidlesin arstide ja tervishoiuametnikega seni, kuni olin näost sinine," rääkis Porvoost pärit Eva Kyrklund.

Ebameeldivaima üllatusena tabas Kyrklundi pärast puugihammustust lihaallergia: eriti tugevalt reageeris tema organism punasele lihale. Soome arstide sõnul on selline allergiline reaktsioon õnneks siiski haruldane. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontshenko ütles Pealinnale, et ilmselt on tegu alfa-gal-sündroomiga.

“See ei ole nakkushaigus, vaid suhteliselt uus allergiahaigus, mis võib tekkida puugihammustuse tagajärjel. Terviseamet peab statistikat ainult kohustuslikule registreerimisele kuuluvate nakkushaiguste üle, alfa-gal-sündroom ei kuulu aga nende hulka,” selgitas dr Dontshenko.

Soome lastearst Mika Mäkelä, kes on allergiaspetsialist, kinnitas Iltasanomatele, et liha-allergiat ei tunta sageli ära. “Rootsis on diagnoositud mõnisada patsienti, arvestades Soome rahvaarvu, siis siin võiks olla umbes sadakond selle vaevuse all kannatajat,” arvas Mäkelä. Keerulisemaks teeb diagnoosimise see, et seda allergiat hakati maailmas märkama ja diagnoosima alles mõnikümmend aastat tagasi.

Loobuda tuleb punasest lihast

Mäkelä sõnul on haruldase allergia all kannatajatel igal juhul oluline loobuda punasest lihast. “Heledat liha, nagu kana või kala võib süüa,” julgustas dr Mäkelä, “lihaallergia sümptomid on näiteks nõgestõvele sarnane punetus nahal, halb enesetunne ja oksendamine. Võimalikud on ka hingamisraskused,” selgitas dr Mäkelä. 

Ta ütles, et tüüpiline on ka see, et vaevused algavad mõni tund pärast maitsvat einet — seda seetõttu, et liha ei lõhustu maos eriti kiirelt. 

Dr Mäkelä rääkis, et lihaallergia tekkimise põhjus on, kui puuk on eelnevalt imenud mõne soojaverelise imetaja verd ja kargab siis kohe inimese kallale. “Inimese organismis ei ole vastavaid suhkruid, kui puuk kargab pärast looma imemist kohe inimese kallale, võib ta oma süljega tuua inimese organismi võõrast alfa-gal-suhkrut,” selgitas dr Mäkelä.

Eva Kyrklundi võitlus oma tervise eest algas 2011. aasta sügisel, mil ta arvatavasti sai puugihammustuse. Alles 2019. aasta kevadel sai ta laborist vereproovile vastuse, et tema vaevused ja hädad tulenevad puugihammustusest. 

Kyrklundi sõnul olid paljud arstid, kellele ta oma hädasid kurtmas käis, nõutud. “Alles siis, kui vereproov tehtud, osati mind aidata ja nõustada,” rääkis Kyrklund. 

Puukborrelioosi esineb rohkem

Puukentsefaliiti on aasta algusest seisuga 13.07.2020 registreeritud 15 juhtu (haigestumus 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), mis on ühe juhu võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Haigusjuhud on registreeritud maakonniti järgmiselt: Põlvamaal 4, Tartumaal 2, Harjumaal 2, Saaremaal 2, Pärnumaal 2, Läänemaal 1, Virumaal 1 ja Raplamaal 1. 

Puukborrelioosi on aasta algusest seisuga 13.07.2020 registreeritud 656 juhtu (haigestumus 49,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), mis on 75 juhu võrra rohkem, võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga. Enim juhte registreeritud Harjumaal (265) ehk 40% kõikidest registreeritud haigusjuhtudest, Hiiumaal 12, Ida-Virumaal 13, Järvamaal 9, Jõgevamaal 15, Läänemaal 10, Lääne-Virumaal 25, Pärnumaal 62, Põlvamaal 14, Raplamaal 26, Saaremaal 93, Tartumaal 68, Valgamaal 5, Viljandimaal 23 ja Võrumaal 16.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.