"Osades Euroopa liikides on loodud eraldi institutsioon, kellel on õigus avalikkuse huvides loomade eest kaebusi esitada – loomade advokaat. On ka riike, kus loomi ei käsitleta asjadena," selgitas MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) juhatuse liige ja jurist Piret Tees. "Eestis paraku käsitleb seadus looma asjana ja kaebeõigus tekib seega eelkõige looma omanikul."

Loomakaitsjaid ühendavad ELL ja MTÜ Loomapäästegrupp tegid möödunud nädalal ühispöördumise PPA peadirektorile, Siseministeeriumile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantslerile ja Riigikogu õiguskomisjonile, kuna leiavad, et loomadevastaste kuritegude ignoreerimine õiguskaitseorganite poolt on ületanud kõik piirid.

Loomi ja teisi liike peaks pöördumise autorite hinnangul inimese omavoli eest kaitsma loomakaitseseadus ja veel palju teisi määrusi ning seadusandlikke akte, mis sätestavad üheselt keelatud-lubatud tegevused, aga ka karistused rikkumiste eest. Reaalne elu on teine ja õiguskaitseorganid ignoreerivad loomadevastaseid kuritegusid ning reeglina kriminaalmenetlusi isegi ei alustata.

Puudub kaebeõigus

Loomadega tegelevate organisatsioonide pingutused takerduvad reeglina kaebeõiguse puudumise taha, sest täna on taoline õigus vaid loomaomanikul, kes pahatihti ise ongi loomapiinaja või –tapja. “Mitmetes menetlustes on näiteks Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebused jäetud kaebeõiguse puudumise tõttu tähelepanuta ning politsei ja prokuratuuri poolt kirjutatakse lehekülgede viisi juriidilist põhjendust kaebeõiguse puudumise kohta, kuid loomavastane kuritegu jäetakse absoluutse tähelepanuta”, kritiseeris ELL juhatuse liige Piret Tees tänast ebaõiglast praktikat.

Tema sõnul on ehk aastate jooksul küll loomapiinajate üldarv vähenenud, kuid päriselt ära ei kao nad kunagi. “Ma usun, et neid on täna vähem kui võibolla 20 aastat tagasi, kuid neid ikkagi on,” nentis Tees. Seetõttu oleks tema kinnitusel vaja loomi ka seaduse tasemel tõhusamalt kaitsta. “Tegelikult me oleme juba aastatel 2012 ja 2016 teinud ettepanekud seaduste muutmiseks, kuid need on kahjuks tähelepanuta jäänud,” rääkis Tees. Loomakaitsjad soovivad loomadega tegelevatele organisatsioonidele kaebeõigust. “Ma tean, et mujal maailmas on loodud loomade advokaadi institutsioon, kellel on õigus selliseid lahendeid vaidlustada. Meie oleme teinud ettepaneku, et organisatsioonid, kes tegelevad loomakaitsega, saaksid selle kaebeõiguse.”

Selline muudatus päästaks Teesi hinnangul palju. Näiteks kui politsei jätab mingil põhjusel loomaomanikust väärkohtleja suhtes menetluse algatamata, siis saab loomakaitseorganisatsioon kaevata selle määruse peale ja asi jõuab prokuratuuris ja hiljem ka kohtus sisulise aruteluni.

Kassi tapmine tõi siiski kriminaalmenetluse

Teema tõusis taas fookusesse, kui avalikkuse ette jõudis hiljutine julm kodukassi tapmine Haapsalus omaniku poolt, kus politseiametnik asus kohtuniku rolli ning otsustas isiklikust maailmavaatest lähtuvalt, et see kuritegu pole uurimist väärt. Sotsiaalmeediasse jõudnud videost on näha, kuidas mees võttis oma lemmiklooma Miki sülle, tõstis kastmisvee tünni ning hakkas teda uputama. Kuna kass ei uppunud, siis hakkas omanik teda haamriga taguma.

Politsei võttis seisukoha, et kriminaalmenetlust saab alustada olukorras, kus looma hukkamine on olnud eriliselt ja teadlikult julm. Politsei leidis esmalt, et kogutud andmete põhjal ei olnud looma hukkajal soovi looma piinata ega julmalt kohelda. Hiljem teatas politsei loomakaitsjate ja avalikkuse survel siiski, et esialgsest otsusest loobuti ning asja uurimiseks algatatakse kriminaalmenetlus.

“Politsei alustas reedel kriminaalmenetlust mehe suhtes, kes selle aasta aprillis hukkas Haapsalus oma kassi. Pärast videos nähtava mehe ülekuulamist, alustas politsei reedel kriminaalmenetlust juhtumis, mille kohta tegi Eesti loomakaitseliit 14. juulil avalduse,” teatas politsei oma pressiteates.

Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin sõnas, et avalduse saamisel otsustas politsei prokuratuuriga nõu pidades alustada väärteomenetlust ning kuulas eile üle teo toimepanija. “Videost oli selgelt näha, et tegemist on looma hukkamise ehk tema suhtes lubamatu teoga. Pärast mehe ülekuulamist pidasime veelkord prokuröriga nõu ning otsustasime, et põhjendatud on selle juhtumi lahendamine kriminaalmenetluses,” ütles Taratuhin.

Seadusandja tahte järgi on looma hukkamine väärtegu, ent kriminaalkorras on karistatav looma julm kohtlemine. “Peale kassi tapnud mehe ülekuulamist oleme seisukohal, et tema soov oli looma elu lõpetamine ja ta tegi seda julmal viisil, mis põhjustas loomale suuri kannatusi,” selgitas ringkonnaprokurör Indrek Kalda.

Vajalik on seadusemuudatus

ELL juhatuse liige Piret Tees tervitas politsei otsust ja leidis, et selleni oleks politsei võinud jõuda kohe, mitte tagantjärele ja avalikkuse survel. “Paraku näitab praktika, et kriminaalmenetluse alustamine ei näita veel midagi. Meil on neid juhtumeid küll ja küll, kus pool aastat või aasta hiljem tuleb lihtsalt kriminaalmenetluse lõpetamise teade. Ma väga loodan, et nad võtavad seda täie tõsidusega ja edaspidi ka teisi sarnaseid juhtumeid,” rääkis Tees. “Selliseid juhtumeid on väga palju.”

Teesi kinnitusel kavatsevad loomakaitsjad edasi tegutseda, et vajalikud seadusemuudatused loomade kaitseks saaksid ka Eestis ära tehtud. “Kindlasti on plaan sellel teemal edasi tegutseda ja tegelikult läksid hiljuti uuesti ka ettepanekud teele. Eks näis,” oli Tees otsusekindel.

Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valneri sõnul on loomade kannatuste tolereerimine paraku julmuse jaatamine ühiskondliku normina ning tsiviliseeritud maailmas on aina rohkem inimesi taolise jõhkruse vastu. “Ka Eesti-suguses väikeriigis elu korraldamine pole kerge ülesanne ja poliitikute tähelepanu nõuavad miljonid üksikasjad, kuid nad ei saa lõpmatuseni mööda vaadata teiste liikide heaolust. Loomad ei ole ega saa ühegi riigi prioriteediks ning seda keegi ei nõuagi, aga ka neile vajalike tingimuste ja õigusruumi loomine teeb meist alles arenenud ühiskonna. Loomakaitseseadusi tuleb käsitleda ja muuta komplekselt, aga täna puudub selleks vähimgi poliitiline tahe”, muretses Valner.

Loomakaitsjad rõhutavad, et looma hukkamise puhul tuleb valida õiguspärane hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Haapsalu kassi puhul saanuks pidada seaduses toodud hukkamisviisidest lubatavaks üksnes looma eutanaasiat, mida saab ja tohib läbi viia üksnes veterinaararst.