Tules hukkus ka üle 30 inimese ja hävis tuhandeid elumaju. Möödunud metsapõlengute hooaja tulekahjud olid Austraalia nüüdisajaloo suurimad ning teadlased seostavad neid kliimasoojenemisega.
Austraalia 2019.-20. aasta enneolematult ulatuslikes põlengutes sai surma ja kannatada ligi kolm miljardit looma, vahendas BNS täna avaldatud raportit.
Mitme Austraalia ülikooli teadlaste uuringu andmetel sai ühes nüüdisaja rängemas tulekahjus kannatada 143 miljonit imetajat, 2,46 miljardit roomajat, 180 miljonit lindu ja 51 miljonit konna.
Raportis ei täpsustata, kui palju loomi põlengute tõttu suri, kuid on selge, et leekide eest pääsenute eluväljavaated ei olnud kuigi head, sest neile ei jäänud toitu, peavarju ega kaitset vaenlaste eest, ütles uuringu autorite hulka kuuluv Chris Dickman.
2019. aasta lõpus ja 2020. aasta alguses langes tuleroaks üle 115 000 ruutkilomeetri põuakuiva võsa ja metsa. Tules hukkus ka üle 30 inimese ja hävis tuhandeid elumaju. Möödunud metsapõlengute hooaja tulekahjud olid Austraalia nüüdisajaloo suurimad ning teadlased seostavad neid kliimasoojenemisega.
Jaanuaris avaldatud varasemas uuringus öeldi, et põlengutes enim kannatanud idaosariikides Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias hukkus tules miljard looma. Täna avaldatud uuring hõlmab kogu mandri põlengualasid, ütles Sydney ülikooli teadlane Lily van Eeden.
Uuringutulemuste töötlemine alles käib, lõppkokkuvõte avaldatakse augusti lõpus, kuid tulemus, mille põhjal sai surma või kannatada kolm miljardit looma, autorite sõnul ilmselt ei muutu. “Vahetulemused on šokeerivad,” ütles Maailma Looduse Fondi Austraalia direktor Dermot O’Gorman.
“Raske on leida ühtki teist sündmust mäletataval ajal, mis oleks põhjustanud nii paljude loomade surma või elupaigast ilmajäämist,” sõnas ta. “See on üks nüüdisajaloo rängimaid looduskatastroofe.”
Põlengute ajal koondus maailma tähelepanu koaalade saatusele, kuid Austraalia valitsuse raporti põhjal kaotas veel 100 hävimisohus taime- ja loomaliiki üle poole oma looduslikust asualast.
