"Kriitilised augustipäevad 1991 on mind saatnud sõna otseses mõttes kõik need 29 aastat, mis nendest sündmustest möödas," ütleb president Arnold Rüütel. Ta mõtleb sellele ajale tagasi väga tihti – eriti hilistel õhtutundidel, mil oma kabinetis harjunud viisil tööd teeb.

Pealinnal napilt veab. 92-aastane tegus president ei ole veel jõudnud sõita Tallinnast oma armastatud Saaremaale. Sealt oleks teda maatööde juurest intervjuu jaoks väga keeruline kätte saada. Seekordne 20. august on Rüütlile kahjuks teistsugune. Koroonaohu tõttu peab ta hoiduma lugematutest üritustest, kus  muidu 20. augustil on osalenud.

Kuidas läheb teil, kuidas läheb teie perel?

Tänan küsimast! Hästi!

Kuidas oma praegust tegevusperioodi kirjeldaksite?

Enda tänaseid tegemisi iseloomustaksin pühendumisega eelkõige nendele organisatsioonidele ja kodanikeühendustele, kes ikka veel tänaseni mind oma auesimeheks peavad.

Millised tunded teid valdasid kriitilistel augustipäevadel 1991?

Veidi üle 30 aasta tagasi teatati mulle korduvalt kõige karmimas toonis, et kui ma ei loobu Nõukogude Liidu lõhkumisest, näeb kehtiv karistusseadustik ette vähemalt 15 aastat vabadusekaotust.

Kriitilised augustipäevad 1991 on mind saatnud sõna otseses mõttes kõik need 29 aastat, mis nendest sündmustest möödas. Olen neid tundeid avaldanud nii raamatutes kui ka arvukates intervjuudes. Praegu ütleksin nii: väga kurvastav on lugeda arvamusi, et iseseisvus toodi meile kandikul kätte. Nii see ikka ei olnud. Olid valmis nimekiri ja transport, et ära viia need sadakond inimest, kes julgesid taasiseseisvumise läbiviimist korraldada.

Kas ka mõtlesite, mis võib saada teist, teie perest, kui asi lõpeb ikkagi halvasti?

Minul ei olnud valmis mõeldud plaani B Eestist lahkumiseks ei üksinda ega koos perekonnaga. Oli küll olemas plaan juhuks, kui putš oleks õnnestunud ja Ülemnõukogul oleks tulnud kolida põranda alla. Oli kokku lepitud näiteks maavanematega, kus sel juhul koguneda ja kuidas edasi toimetada.

Millisena mäletate otsustavat hääletust taasiseseisvumise küsimuses?

See hääletus Ülemnõukogus 20. augustil 1991 oli omamoodi kassi-hiire mäng. Pidevalt hankisime informatsiooni sündmuste käigu kohta Moskvas. Ja kui selgus, et sealne ladvik oli täielikult hõivatud “oma muredega”, otsustasime iseseisvumise küsimuse panna hääletusele. Saime hääled.

Seda tunnet pärast nende kokkulugemist ei ole võimalik sõnadesse panna. Sedavõrd suur oli emotsioon.

Kui oluliseks peate 20. augustit Eesti tähtpäevade ja pühade hulgas?

Meil Eestis kehtib pühade ja tähtpäevade seadus. Lisaks 11 riigipühale on 20. august kuulutatud rahvuspühaks. Austagem seda päeva nüüd ja edaspidi! Me ei tohi kätte võidetud iseseisvust enam maha mängida!

Mida on uue vabaduse ajal hästi tehtud? Mida oleks saanud teha teisiti?

Ma arvan, et iseseisvuse aastatega oleme suutnud luua riigi, mida arvestatakse rahvusvaheliselt. Selle kinnituseks on meie kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, järjest kasvav huvi meie innovaatiliste lahenduste vastu, meie SKT kasv läbi kolme aastakümne.
Kindlasti oleks saanud asju teha paremini. Kuid siin ei tohi unustada ühte tõsiasja – selleks, et midagi võrrelda, tuleb leida võrdlemiseks teine pool, kus ajateljel on asju lahendatud teiste normatiivaktide alusel. Kui sellist võrdlusvõimalust ei ole, siis peame oma valikuid tunnustama. Otsustamisel teadlaskonna ja kodanikeühenduste kaasamine peaks olema iseenesest mõistetav.

Mida peaksid lapsed õppima, kuidas peaks neid õpetama, et nad suudaksid hoida eesti keelt, kultuuri ja identiteeti?

Ma usun, et meie koolikorraldusele ei ole põhjust midagi olulist ette heita. Liigume siin õiges suunas. Digimaailma infouputus ei tohiks unarusse jätta meie põlvkondade kogemuse edasiandmist. Mida paremini suudame meie kodumaa kaunist ja mitmekülgset loodust tundma õppida, seda tihedam side tekib meie noortel oma kodumaaga. Seda paremini oskavad nad endid määratleda ka juhul, kui peaks ohtu sattuma meie keel, kultuur või koguni iseseisvus.

Mis ohud Eesti iseseisvust ähvardavad? Kas nende hulgas võib esineda mingeid eestlaste endi käitumisjooni?

Neid ohtusid on kahtlematult mitmeid, kuid ma rõhutaksin siinkohal kahte: Euroopa Liidu liikumist föderaalriigi suunas ja meie võimet vastu seista välisele agressioonile.

Esimese küsimuse osas võiksid meie eurosaadikud ikka hoida endid konföderatsiooni kaitsmise kursil. (Konföderatsioon on riikide liit, mille osalised on säilitanud oma suveräänsuse – toim.)

Teisena nimetatud oht seostub meie hea partneri USA tähelepanu kontsentreerumisega  Hiina suunale. See toob paratamatult kaasa ka NATO tähelepanu teatud ümberjaotumise.

Millised on olnud taasiseseisvunud Eesti kõige valusamad õppetunnid?

Eks ikka need, mis end ikka ja jälle meelde tuletavad. Nimetaksime siinkohal omandireformi, omavalitsuse reformi, parteideülese riigi arengustrateegia puudumist, energiasõltumatuse garanteerimise küsimust, ääremaastumise peatamist, seda, et on liiga vähe lapsi jne. Nende probleemide teadvustamine peaks aitama meil neid ületada ja edasi liikuda nõnda, et Eesti areneks.

Milliseid muutusi oleks Eestis vaja?

Meil on toimiv riigivalitsemine. Jätaksin sellele küsimusele vastamise nendele, kes suudavad mingit laadi muudatuste vajalikkust meie rahvale põhjendada ja ka seadusandluse ning täitevvõimu kaudu neid realiseerida.

Kui õigeks te praegust kurssi riigivalitsemisel hindate?

Ma arvan, et pärast viimaseid riigikogu valimisi moodustatud kolmikliit oli õige valik. Lausliberaalse arengumudeli jätkamine ei oleks olnud õigustatud. Ma usun, et suudame jätkata parlamentaarse demokraatia jätkusuutliku arengu teed. Peame alati silmas pidama, et suudaksime oma  rahva ära toita ka juhul, kui esinevad suuremad varustushäired. Ja me peame suutma kindlustada energiavarustuse ka juhul, kui katkeksid selle importimise võimalused.

Kuivõrd on koroonaviiruse levik teie tegemisi, plaane muutnud?

Rahvatarkus ütleb, et õnnetused ei hüüa tulles. Tahan tunnustada meie valitsust, kes on koroona ohjamisega hästi toime tulnud. Koos abikaasaga kuulume kõrgendatud riskirühma, mis eeldab, et tuleb vältida osalemisi suurematel rahvakogunemistel ja piirata ka tavalisi poeskäimisi. Siin abistavad meid lapselapsed.  

Pidin vabandama muuhulgas 20. Augusti Klubi liikmete ees, et sel aastal olen sunnitud nende kokkutulekust eemale jääma.

Kuivõrd olete 20. augustit tähistanud lisaks ametlikele tseremooniatele koduses ringis?

20. august on reeglina minu ja minu abikaasa jaoks täis lükitud paljusid vastuvõtte. Koduste ringis kahtlemata me samuti tähistame seda päeva. Kuid erilisi rituaale ei ole seni juurutanud.

Kuidas näeb praegusel ajal välja üks tavaline päev Arnold Rüütli elus?

Olen juba selles eas, kus elu korraldatakse ikka üks päev korraga. Siin on kahtlemata sisse harjunud rutiinsust. Armastan endist viisi töötada hiliste õhtutundideni. Samal ajal püüan kinni pidada vajalikust uneajast. Plaane edaspidiseks kahtlematult on. Aga võib-olla ei hakkaks nende jagamisega meie üldsust praegu koormama.

Kui palju suhtlete, käite läbi n-ö vanade võitluskaaslastega taasiseseisvumise perioodist?

Vahetult pärast taasiseseisvumist oli see suhtlemine kahtlematult intensiivsem kui praegu. Eks aeg teeb oma töö. Paljud üksikasjad sellest perioodist on ka selgemaks saanud.

Kuidas edeneb residentsi valmimine Maarjamäel?

Oma kodu rajamine Maarjamäele pole kulgenud ilma raskusteta. Ehitamise käigus on tekkinud vajadus esialgset projekti täiendada,  seda just energiatõhusust silmas pidades. Kui kolimiseks läheb, siis ajakirjandus on siin meile kindlasti abiks ja annab sellest Eesti üldsusele teada.

Millal saab Arnold Rüütli rikkalik arhiiv kättesaadavaks ajaloo uurijatele?

Arhiivi korrastamisega tegeleme juba mitu aastat ja oleme sellega päris kaugele jõudnud. Me ei ole tänagi  ära öelnud ajaloo uurijatele, kui  suudame rahuldada nende huvi mõnede üksikküsimuste vastu.

Milline võiks olla Eesti kümne aasta pärast?

Kümme aastat on pikk arenguhüpe sülelapsele, väga oluline periood aga ka minu generatsiooni inimestele.

Noorus on täis teotahet. Mul oleks suur rõõm, kui meie helgemad pead ei püüaks omi andeid realiseerida ainult välismaal. Seega oleks vaja nende meetmete rakendamist, mis võimaldaksid meie noortel oma andeid realiseerida Eestimaal.